Turse(d)
ka ödeem oedema
(ld.k) edema, swelling (ingl. k.)
Ülevaade Turse on vedeliku tavalisest suurem kogunemine
kudedesse. Normaalselt võib sääre eespinnale tekkida turse pärast pikemaaegset
istumisest või seismisest, kuumal suvepäeval ning naistel enne menstruatsiooni.
Turse võib olla üle kogu keha- generaliseerunud turse ehk
anasarka, mille esmaseks tunnuseks on sageli ainult kehakaalu
tõus; või ainult ühes kehapiirkonnas- lokaalne turse.
Turses võivad olla jalalaba, hüppeliiges, sääred, nägu, liigesed, meestel
munandid. Liigne vedelik võib koguneda ka kõhuõõnde - astsiit
ja kopsukelmete vahele - pleuriit.Ulatuslikud tursed on
tavaliselt raske haiguse sümtomiks.
Tekkemehhanismid Sagedasemad põhjused Haruldasemad põhjused Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Koduse ravi võimalused Arsti poole pöörduge juhul, kui
Tekkemehhanismid
Tursed tekkivad rõhu tõusust veresoontes südame- ja
neerupuudulikkuse ning venoosse äravooluhäire
(veenitromboos või selle järgne sündroom) korral, mis surub vedeliku soontest
kudedesse. Valguvaegus, mis samuti muudab kudede rõhku,
tekitab ka tursed. Valgu vaegus tekib näljutamisel, maksa- või neerupuudulikkuse
korral. Veresoonte läbilaskvuse suurenedes tekib samuti turse, näiteks
allergia või põletiku
korral. Lümfiringe sulguse, purunemise/hävimise või arengu
häire korral tekib turse, mis piirdub tavaliselt ühe kehapiirkonnaga. Turse
võib tekkida ka tehislikult, kui mõni asi nöördub ümber jäseme
ja takistab seega normaalset vere- ja limfiringet, näiteks liiga tugeva randiga
sokid.
Sagedasemad põhjused
Südamepuudulikkus Neerupuudulikkus Veenitromboos ja selle
järgne sündroom Maksatsirroos Näljaturse Glomeerulonefriit Allergiline turse Traumajärgne
turse Põletiku turse Kasvajad Põletus ja
päikesepõletus Rasedus Ravimid
Haruldasemad põhjused
Diureetikumide liigtarvitamine Sudeci
sündroom Angioödeem Operatsiooni tagajärg Kiirituse järgselt
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vereanalüüs põletiku, maksa- ja neerufunktsiooni näitajate,
valgu hulga määramiseks. Uriini analüüs ja
renograafia tehakse neerude olukorra hindamiseks. Südame
elektrokargiograafia või ultraheliuuring ehk
EHHOkardiograafia teostatakse südamepuudulikkuse kahtlusel.
Kõhuõõne organite ja veresoonte ultraheliuuring võib
tuvastada tursete põhjuse kõhuõõnes.
Koduse ravi võimalused
Raviga võite alustada, kui tursete põhjus on teada. Turses
jäse/jäsemed tuleb hoida üleval (istudes
tõstetuna toolile, lamades padi jalgade all). Hommikul enne voodist tõusmist
tuleb jalga panna elastiksukad, või elastikside. Vajalik on hea
naha hooldus, niisutavad kreemid, sest turses nahka võib
kergesti vigastada ja nahk võib lõheneda. Söögis tuleb piirata soola
ja vee kogust. Naistel, kel esinevad menstruatsioonieelsed tursed,
soovitatakse vältida paar päeva enne menstruatsiooni
soolaseid ja vürtsiseid toite. Maksapuudulikkuse korral
vältida alkoholi. Vajalik on võrrelda söödava ja joodava
vedeliku kogust uriini kogusega ehk ööpäevast vedeliku bilanssi. Allergia
korral on vajalikud allergiavastased prepataadid (näiteks
antihistamiinikumid).
Arsti poole pöörduge juhul, kui
turse tekib järsku - minutite/ tundide jooksul. teil
esinevad tursed, mille tekkepõhjus pole teada.
Kasutatud kirjandus Herold G, jt. Sisehaigused.
Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999; Beers MH, Berow R. ed. The
Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999; Swelling. Medical
Encyclopedia. Adam.com Inc 2000.
|