Trombotsüteemia

ka trombotsütoos;
Vereliistakveresus
Thrombocythaemia (ld.k)
Thrombocythemia (ingl.k)

Seletus
Trombotsüteemia ehk trombotsütoos on trombotsüütide ehk vereliistakute hulga suurenemine veres.

Ülevaade
Trombotsüteemia võib olla harvaesineva vereloomehaiguse essentsiaalse trombotsüteemia tagajärg või sekundaarne ehk mõne teise haigusega seotud. Trombotsüteemia korral on verehüüvete ehk trombide või verejooksude tekkimise oht.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Veres on normaalselt 140-320 x 109/l trombotsüüti ehk vereliistakut. Trombotsüteemia korral on trombotsüüte üle 320 x109/l.
Trombotsüüdid on vere hüübimises osalevad vererakud. Trombotsüütide hulga suurenemine põhjustab verehüüvete ehk trombide tekkimist, mille tagajärjel tekib veresoonte ummistus ja verevarustuse häirumine. Samas võivad trombotsüteemia korral esineda ka ohtlikud verejooksud, sest trombotsüütide funktsioon on langenud.
Essentsiaalne trombotsüteemia on vanemas eas teadmata põhjusel tekkiv aeglase kuluga pahaloomuline vereloomehaigus, mille puhul luuüdis toodetakse liiga palju trombotsüüte.
Sekundaarne trombotsüteemia võib esineda krooniliste põletikuliste haiguste (reumatoidartriit, põletikuline soolehaigus, tuberkuloos), ägedate infektsioonhaiguste, vähkkasvajate ja rauavaeguse korral ning põrna eemaldamise järgselt.

Sümptomid ehk avaldumine

Trombotsüteemia puhul esinevate verevarustuse häirete tõttu võib tekkida infarkt, käte ja jalgade tundlikkuse häired või jahedus ning pearinglus ja peavalu.
Nahale tekivad kergesti sinised plekid, esinevad ninaverejooksud, igemete veritsemine ja sooleverejooksud (veri väljaheites).
Essentsiaalse trombotsüteemia korral tekib põrna suurenemine.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tehakse vereanalüüs, vere mikroskoopiline uuring ja luuüdi uuring, et määrata trombotsüütide hulk ning eristada essentsiaalset ja sekundaarset trombotsüteemiat.

Ravivõimalused

Essentsiaalse trombotsüteemia kerge vormi puhul ei ole ravi alati vajalik, vajadusel kasutatakse ravimeid interferooni, anagreliidi ja hüdroksüuureat ning mõnikord trombotsütofereesi ehk trombotsüütide eemaldamist verest.
Sekundaarse trombotsüteemia korral ravitakse põhjustavat haigust.

Prognoos

Sekundaarse trombotsüteemia korral sõltub prognoos põhjustavast haigusest.
Essentsiaalse trombotsüteemia kulg on erinevatel juhtudel erinev, keskmine elulemus on 10-15 aastat. Ohtlikud on haiguse tüsistused südame- ja ajuinfarkt ning raske verejooks,  essentsiaalne trombotsüteemia võib muutub ägedaks leukeemiaks.

Ennetamine

Trombotsüteemiat ei saa ennetada.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Harrison`s Principles of Internal Medicine 14th ed.
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995