Tahhükardia
ka kiire südame
löögisagedus Tachycardia (ld.k) Tachycardias
(ingl.k)
Seletus Tahhükardia on südame löögisagedus > 100 korra
minutis.
Ülevaade Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning
võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik
jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning
ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud
lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame
automatismi suurenemisest või
taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist
paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb
järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või
füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel
füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei
põhjusta.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Tavaliselt on südamekodade ja –vatsakeste töö
koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline
impulss, mis liigub siinussõlmest
atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi
vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla
põhjustatud erinevatest juhtesüsteemi osade (kodadest või
vatsakestest) töö häiretest. Lisajuhtetee
kujutab endast erutuvate kiudude lisakimpu, mis võib olla paigutunud
erinevatesse juhtesüsteemi osadesse. Tahhükardiate tekkes on mitmeid
põhjusi: mitmed südamehaigused, närvisüsteemi häired, süsteemsed
haigused, mürgistused jne.
Sümptomid ehk avaldumine
Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene
tunneb täpselt hoo algust. Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250)
korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk
lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib
hingeldus ja ebamugavustunne.
Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida
teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on
ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb
sellega sageli šokk.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine.
Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi
iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti
tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal. Siis
kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist (Holter
monitooring). Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel
elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu viiakse südame
kõrgusele elektrood, mille abil püütakse hinnata südame reaktsioone
stimulatsioonile).
Ravivõimalused
Kergete sümptomite puhul saab inimene ise proovida end aidata näiteks
Valsalva manöövriga: istudes ülakeha veidi ettepoole kaldu
tuleb köhida või püüda hinge kinni hoida. Supraventrikulaarse tahhükardia
puhul on kasutusel kardioversioon või ka
ravimid (verapamiil, adenosiin jt antiarütmikumid).
Ventrikulaarse tahhükardia ravi on agressiivsem: kardioversioon,
lidokaiin, šoki ravi. Kui äge seisund on lahenenud, siis pikaajaliselt
kasutatakse antiarütmikume, et korduvaid episoode püüda ära
hoida. Kui on tegemist lisajuhteteega, on võimalus seda katkestada
kirurgilise raviga.
Prognoos
Prognoos oleneb konkreetsest tahhükardia liigist ning alluvusest ravile.
Supraventrikulaarsed rütmihäired on ohutumad ning tavaliselt ravile hästi
alluvad. Ventrikulaarsete häiretega on oht vatsakeste fibrillatsiooni tekkeks,
mis ilma kiire ravita on surmav. Kui on tegemist lisajuhteteega ning seda on
võimalik kirurgiliselt katkestada, võib rütmihäire paraneda täielikult.
Ennetamine
Tahhükardiat ning selle põhjusi ei ole alati võimalik vältida. Oluline on
vältida stressi, liigset alkoholi, kohvi ning tubakat, kuna need kiirendavad
südametegevust. Samuti tuleb korrektselt tarvitada ettekirjutatud antiarütmilist
ravi.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrison’s
Principles of Internal Medicine, 1998 Interneti andmebaasid
|