Trombotsütopeenia
Thrombocytopenia
(ld.k) Thrombocytopenia (ingl.k)
Seletus Trombotsütopeenia on trombotsüütide ehk
vereliistakute vähesus veres.
Ülevaade Trombotsütopeenia tekib erinevate
haiguste tagajärjel, mis põhjustavad trombotsüütide tootmise vähenemist
või nende lagunemise suurenemist. Trombotsütopeenia korral tekib
verejooksuoht. Ravi ja haiguse kulg sõltub sellest, mis on
trombotsütopeenia põhjuseks.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Trombotsüütide tootmise vähenemist luuüdis põhjustavad pahaloomulised
vereloomehaigused, mis haaravad luuüdi (leukeemia,
aplastiline aneemia), alkoholi liigtarvitamine
ja mõned ravimid.
Trombotsüütide suurenenud kasutamine esineb DIK-sündroomi, infektsioonhaiguste ja
vähkkasvajate korral ning suurenenud lagunemine
immuuntrombotsütopeeniate korral, kui trombotsüütide vastu tekivad neid
lõhustavad antikehad (idiopaatiline trombotsütopeeniline
purpur, sidekoehaigustest ja ravimitest põhjustatud immuuntrombotsütopeeniad).
Trombotsüütide hulk veres väheneb ka põrna suurenemise
korral. Veres on normaalselt 140-320x109/l trombotsüüti ehk
vereliistakut. Trombotsüüdid on vere hüübimises osalevad
vererakud. Kerge trombotsütopeenia korral on nende arv üle 50 x109/l,
sellisel juhul suudavad olemasolevad vereliistakud oma funktsiooni täita.
Kui trombotsüütide arv langeb veelgi madalamale, siis vere hüübivus langeb
ja tekib verejooksuoht. Haavadest tekkiv verejooks on
tavalisest suurem, limaskestad on kergesti veritsevad, nahale tekivad
tagasihoidliku vigastuse tõttu või ka iseeneslikult sinised
plekid ja täppverevalumid. Ulatuslik
sooltrakti või ajuverejooks võib olla
eluohtlik.
Sümptomid ehk avaldumine
Kerge trombotsütopeenia ei põhjusta alati vaevusi. Iseloomulikuks on
täppverevalumid ja sinised plekid nahal, eriti
säärtel, mis tekivad kerge vigastuse tagajärjel või iseeneslikult. Igemed
veritsevad kergesti, ninaverejooks on sagedane ja
menstruaalveritsus on rohke. Verejooks haavadest ja
operatsioonijärgselt on tugev. Sooleverejooksu korral on verd väljaheites ja
kuseteede verejooksu korral uriinis.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Trombotsüütide hulga määramiseks, hüübimissüsteemi seisundi hindamiseks ja
põhjustava haiguse kindlaks tegemiseks tehakse vereanalüüs ning
vere ja luuüdi mikroskoopiline
uuring. Hüübimissüsteemi hindamiseks mõõdetakse
veritsusaeg.
Ravivõimalused
Ravi sõltub põhjustavast haigusest, näiteks ravimist põhjustatud
trombotsütopeenia korral tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Immuuntrombotsütopeenia raviks kasutatakse
kortikosteroide. Vajadusel tehakse veritsuse peatamiseks
trombotsüütide ülekanne.
Prognoos
Prognoos sõltub põhjustavast haigusest.
Ennetamine
Trombotsütopeeniat ei saa ära hoida. Trombotsütopeenia korral tuleb
vältida selliste ravimite kasutamist (näiteks aspiriin), mis vähendavad
trombotsüütide funktsiooni.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1999 Harrison`s
Principles of Internal Medicine 14th ed. Herold jt. Sisehaigused,
1999 Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
|