Tonsilliit, krooniline
ka krooniline kurgumandlite
põletik; Tonsillitis chronica (ld. k); Chronic tonsillitis (ingl.
k).
Selgitus Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev
pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel.
Ülevaade Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude,
mis moodustab kogumeid. Need lümfoidse koe kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad
kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid,
kuulmetõrve mandlid ja paaritud
adenoid ehk neelumandel ja keelemandel.
Krooniline tonslliit haarab põhiliselt kurgumandleid, mis paiknevad mõlemal
pool kurgukaarte vahel. Krooniline tonsilliit kujuneb välja ägedate
tonsilliitide järgselt. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis
krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas
täiskasvanueas.
Tekkepõhjused ja- mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja- mehhanismid
Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate
ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma
ägedate episooditeta. Tonsilliiti põhjustab bakter, mis
levib õhu kaudu ja satub sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades
kurgumandlites algselt ägeda põletiku. Täpne tekkemehhanism, miks äge
põletik muutub krooniliseks, pole veel teada. Mõnikord võib põhjuseks olla ägeda
põletiku ebaadekvaatne ravi. Oluline on ka
pärilikkus. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse
valkjad lagunenud koe kogumikud (nn.mandlikorgid) ja ka vedel
mäda. Kurgumandlites olevad
laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama
teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma
kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks.
Sümptomid ehk avaldumine
Krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi.
Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn (tuleneb nn.
mandlikorkidest), pidev või episooditi esinev
kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine
(tingitud kroonilisest põletikust) ja üldine väsimus,
isutus (laduproduktid imenduvad verre ja põhjustavad
üldintoksikatsiooni ehk mürgistuse). Üsna sageli esineb
tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva
neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse neelu ja kurgumandleid, surudes
spaatliga keel kergelt alla. Vereanalüüs tehakse selleks, et
vaadata kui kõrge on kroonilist tonsilliiti peegeldav näitaja (AOS- tiiter).
Kurgulima külv näitab millised bakterid tonsillidel
kasvavad. Selle uuringu jaoks võetakse vatipulgaga proov kurgumandlitelt.
Ravivõimalused
Kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks
kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Operatsiooni teostatakse
nii paikse tuimestusega kui ka üldnarkoosis.
Prognoos
Ravimata kroonilise tonsilliidi tagajärjel võib tekkida südame, neerude ja
liigeste kahjustus.
Ennetamine
Ägeda tonsilliidi adekvaatse raviga on mõnikord võimalik ennetada kroonilise
põletiku teket.
Kasutatud kirjandus 1. Nielutulehduksen
hoitosuositus. Duodecim 1999;115;2162-2170 2. Korva-,
nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991 3. The
Merc manual. 17th ed. 1999
|