Tükid rindades

Selgitus
“Tükid rindades” kujutavad endast tihedamaid koe kogumikke. Sagedamini on tegemist healoomuliste, harvem pahaloomuliste muutustega.

Ülevaade
Tavaliselt avastab tihendi  "tüki" rinnast naine ise või tema partner. Enamus rinnas leiduvatest tihenditest on  healoomulised, harvem pahaloomulised muutused.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, Eestis haigestub üle 500 naise aastas ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.

Tekkemehhanismid

Naise rind koosneb piima produtseerivast piimanäärmest koos seda ümbritseva rasv- ja sidekoega ning närvidest, vere- ja lümfisoontest. Rinna all paiknevad suur ja väike rinnalihas. Peale veresoonte paiknevad rindades lümfiteed, mis koosnevad lümfisoontest ja lümfisõlmedest.
Vahel leitakse rindadest tihedamaid alasid (“tükke”), mis kujutavad endast normaalse koe tihedamaid kogumikke.
Kui rind jagada skemaatiliselt neljaks veerandiks ehk kvadrandiks, siis enamus pahaloomulisi kasvajaid rinnas esineb ülemistes külgmistes kvadrantides.
Vähirakud võivad lümfiteid pidi levida ja kaenlaalustes lümfisõlmedes metastaase moodustada.

Sagedasemad põhjused

Seletamatud “tükid”
Rinnanäärmetsüst (hormonaalsetest muutustest tingitud, tavaliselt vedelikuga täidetud põieke)
Fibroadenoom (healoomuline kasvaja, mis esineb sagedamini noortel naistel)

Haruldasemad põhjused

Piimanäärme vähk

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Naine, kes tunneb oma keha, paneb tõenäoliselt tähele, kui midagi on muutunud. “Tükkide avastamisel” on oluline enesevaatlus.
Enesevaatluseks tuleks valida üks kindel päev kuus (päev, mida on lihtne meeles pidada). Noorematel naistel on sobiv seda teha pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.
Rindu tuleks vaadata:
• Peeglist. Soovitav on tõsta käed üle pea ja vaadata, kas ei ole märgata mingeid muutusi, kas rinnad on tavapärase kujuga, kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi, kas rinnanibud näivad normaalsed ja kas nad liiguvad käe tõstes ülespoole.
• Lamades selili. Soovitav alustada vasakust rinnast, asetades vasak käsi pea alla, sest siis on rinda ja kaenlaauku hea kombata. Et rinnad oleksid ühesuguses asendis, tuleks õlgade alla panna padi.
• Seistes. Vasakut rinda ja kaenlaalust tuleks kombata parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades, alustades rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kompida läbi terve rind ning kaenlaalune piirkond. Sama korrata parema rinnaga, kasutades selleks vasakut kätt.
Oluline on jälgida, ega ei ole tekkinud mõnd sõlmekest või tihendit, kas rinna suurus ja tihedus on endine.
Kõige kergem on rinda katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud. Siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad.
Mammograafia (rindade röntgenuuring) on meetod, mis võimaldab diagnoosida rinnavähki selle varases arengujärgus, kui ta veel mingeid sümptoome ei anna ja 2 - 4 aastat enne, kui ta muutub käega kombatavaks. Alates 40 eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja tegema mammogrammid (röntgenpildid) 1-2 aasta tagant. Alates 50 eluaastast 2-3 aasta tagant. Enne menopausi (menstruatsioonide ärajäämist) on rinnanäärme kude tihedam ja röntgenpildil väikest vähikollet vahel raske märgata, seetõttu tuleb mammogramme teha tihedamini.
Lisaks võib vajalikuks osutuda biopsia, st võtta nõelaga kahtlasest kohast materjali mikroskoopiliseks uuringuks.
Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn. diagnostiline operatsioon. See seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja selle materjali histoloogilises uuringus.
Kui on kindlaks tehtud, et tegemist on vähiga, siis peaksid järgnema lisauuringud, et kindlaks teha vähi leviku ulatus, kas organismi teistes osades on metastaase, st kas kasvaja on levinud organismis laiali.

Koduse ravi võimalused

“Tükke rinnas” ei ole võimalik ega vajalik kodus ravida. Oluline on välja selgitada, millega täpselt on tegemist (hea- või pahaloomulise muutusega).

Arsti poole pöördu juhul, kui

Esineb:
• muutus rinna kujus või suuruses
• valu või ebamugavustunne ühes rinnas
• tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas
• naha pinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega
• naha värvuse muutus
• rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
• eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses

Kasutatud kirjandus
http://bdcstom.kliinikum.ee/HO/haigused/rinnav2hk.htm
http://www.cancer.ee/projektid1.htm
The Merck Manual, 1999

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik