Tsütomegaloviirus
Cytomegalovirus (ingl. k.);
Seletus Tsütomegaloviirus levib enamasti kehavedelike
kaudu, jääb peale nakatumist terveks eluks "vaikselt" organismi ning normaalse
immuunsüsteemiga isikutel tavaliselt haigusnähte ei põhjusta.
Ülevaade Tsütomegaloviirus on levinud kogu maailmas.
Nakatutakse tavaliselt juba esimestel eluaastatel või siis noorukieas.
Täiskasvanuks saades on enamik inimesi viirusega kokkupuutunud ning nende veres
ringlevad viirusevastased antikehad. Tsütomegaloviirusesse
nakatumine on ohtlik immuunpuudulikkusega isikutel ning
rasedatel, kes varem ei ole viirusega kokku puutunud.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Avaldumine ehk sümptomid Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tsütomegaloviirus levib kehavedelikega - sülje,
sperma, uriini,
vere, pisarate ning
rinnapiimaga. Seega võib viirusnakkuse saada
vereülekandel, elundite siirdamise käigus,
suudlemisel, seksuaalsel teel. Ema esmane
nakatumine raseduse ajal võib põhjustada ka loote
nakatumist. Sellisel juhul on tegemist kaasasündinud
viirusnakkusega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus
või hiljem rinnapiimaga. Peale nakatumist jääb viirus
vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi
nõrgenemisel.
Avaldumine ehk sümptomid
Nakatumine tsütomegaloviirusega normaalse immuunsüsteemiga inimesel
tavaliselt mingeid sümptomeid ei põhjusta. Harva võib esineda
palavikku, kurguvalu,
lümfisõlmede suurenemist ja
maksapõletikku koos naha ja
limaskestade kollasusega. Sellisel juhul on
haiguse peiteaeg on 3 - 12 nädalat.
Nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutel - AIDS-i haigetel, keemiaravi saavatel
patsientidel ning siirdatud organitega isikutel võib tsütomegaloviirus tõsiseid
haigusnähte põhjustada. Levinuim haiguspilt on palavik,
iiveldus, lihasvalud,
valgevereliblede ja vereliistakute
vähesus. Raskematel juhtudel kopsupõletik,
maksapõletik, soolepõletik ning
silmade kahjustus.
Esmakordne nakatumine raseduse ajal võib põhjustada loote nakatumist.
Kaasasündinud tsütomegaloviirus võib põhjustada maksa ja
põrna suurenemist koos naha ja limaskestade
kollasusega või rasket, isegi surmaga lõppeda võivat haigestumist. Enamikul
kaasasündinud tsütomegaloviirusnakkusega lastest esineb esimesel
eluaastal kuulmis- ja
nägemishäireid ning ka vaimset alaarengut.
Imikutel ja lastel, kes saavad nakkuse peale sündi, tavaliselt mingeid probleeme
ei teki.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Enamus tsütomegaloviiruse nakkusi jääbki diagnoosimata, kuna viirus
mingisuguseid vaevusi ei põhjusta. Viirusega kokkupuutunud inimese verre tekivad
spetsiifilised antikehad, mis jäävad ringlusesse kogu eluks.
Nende spetsiifiliste antikehade määramiseks vereanalüüsist on
mitmesuguseid laboratoorseid meetodeid. Antikehade järgi saab öelda, kas
tegemist on ägeda nakkusega, esmase nakatumisega või emalt vastsündinule
ülekandunud kaitsekehadega. Viirust saab laboris ka
uriinist või kurgulimast välja
kasvatada.
Ravivõimalused
Tervetel, normaalse immuunsüsteemiga inimestel tsütomegaloviiruse nakkust ei
ravita. Mahasurutud immuunsüsteemiga isikutel ning vastsündinutel
kasutatakse ravis viirusevastaseid ravimeid, millest tähtsamad
on gantsükloviir ja
foskarnet.
Prognoos
Viirus jääb peale nakatumist kogu eluks organismi, kus ta tervetel inimestel
enamasti vaevusi ei põhjusta. Immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel on
tsütomegaloviirusnakkus üheks peamiseks surmapõhjuseks. Esmane nakatumine
raseduse ajal võib põhjustada loote nakatumist ja kaasasündinud viirusnakkust.
Sagedasemad probleemid imikutel on kuulmis- ja
nägemiskahjustus ning erineva raskusastmega
vaimne alaareng.
Ennetamine
Vaktsiin on alles katsetamisjärgus. Viiruse levik on hea hügieeniga
enamasti välditav - teatavasti levib viirus kehavedelike kaudu. Seega aitab
näiteks käte pesemine viirust kätelt eemaldada.
|