Transplantaadi äratõuge
ka siirdatud organi
äratõukereaktsioon Tissue rejection (ingl.k)
Selgitus Transplantaadi äratõukereaktsioon on olukord,
kus siirdatud organi või koe ning isiku kudede vahel tekib sobimatus ehk
immuunreaktsioon ning organism ei võta uut organit omaks.
Ülevaade Organite ning kudede siirdamine on levinud
meetod krooniliste mitteparanevate haiguste ravis. Kõige sagedamini siirdatakse
neerusid, harvem luuüdi, maksa ning teisi organeid. Levinuim koe siirdamine
on näiteks vereülekanne, mis on meditsiinilises praktikas laialdaselt
kasutatav. Tänu järjest täienevatele teadmistele ning laboratoorsetele
võimalustele uuritakse siirdatava koe ning seda vastuvõtva isiku mitmeid
näitajaid hoolikalt enne siirdamist. Seetõttu on äratõukereaktsioone järjest
vähem, kuid 100%-list sobivust ei ole kunagi võimalik ette
määrata.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Inimorganismis olev immuunsüsteem kaitseb meid kahjulike
mõjude ehk antigeenide eest. Antigeednideks võivad olla nii
viirused, bakterid,
kasvajarakud, toksiinid ehk mürgid kui ka
võõrad koed (näiteks siirdatud organid).
Immuunsüsteem nn. eristab oma ja võõrast.
Ka näiteks allergia kujutab endast tegelikult immuunreaktsiooni.
Iga inimese immuunsüsteem ning selle teatud osad on erinevad. Seega,
ilma immuunreaktsioone maha suruvate ravimiteta ei oleks kudede
siirdamine praktiliselt võimalik. Samas näiteks silma sarvkesta
siirdamise järgselt vastureaktsioone praktiliselt kunagi ei teki, kuna
sarvkestas puuduvad veresooned ning kokkupuude võõrantigeenidega puudub.
Et viia transplantaadi äratõukevõimalus miinimumini, püütakse leida
võimalikult ligilähedaste immuunmarkeritega doonor.
Sümptomid ehk avaldumine
Sümptomid olenevad sellest, milline kude või organ on siirdatud.
Iseloomulikumaks avaldumiseks on siirdatud organi töö
häirumine. Näiteks neerusiirdamise järgselt ei hakka uus neer tööle,
uriini ei teki, jääkained kuhjuvad ning inimene vajab taas
neeruasendusravi. Südametransplantaadi äratõuge avaldub aga
südamepuudulikkusena.
Kaasneda võib üldine halb enesetunne ning
palavik, raske üldseisund.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Äratõukereaktsiooni diagnoosimine algab siirdatava organi töövõime
kontrollimisega. Selleks võidakse kasutada vere- ja
uriinianalüüsi ning muid
uurimismeetodeid. Samuti kasutatakse
ultraheliuuringut, arteriograafiat (veresoonte
kontrastainega uuring), kompuutertomograafilist ning
teisi röntgenuuringuid.
Ravivõimalused
Ravi põhieesmärk on säilitada siirdatud organit ning saavutada selle
hea töövõime. Koe siirdamise järgselt rakendatakse koheselt
immuunsupresseerivat ravi, mis kestab kogu edasise elu. Seda kasutatakse ka
äratõukereaktsiooni mahasurumiseks. Lisaks võidakse kasutada suurtes annustes
glükokortikoidhormoone (prednisoloon) ning
spetsiaalseid antikehi.
Prognoos
Prognoos erineb. Äratõukereaktsioon võib raviga raugeda, ent võib ka
progreseeruda. Immuunsupresseeriv ravi peab toimuma kogu elu. Sellest
tulenevalt võivad probleemiks osutuda ravist tingitud kõrvalmõjud ning
immuunsupressioonist sagedasedmaks muutuvad infektsioonid.
Ennetamine
Äratõukereaktsiooni ennetamiseks kasutataksegi immuunsupresseerivat ravi,
kuid alati ei suudeta äratõuget ära hoida.
Kasutatud kirjandus The Merck Manual, 1992 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/
|