Toidumürgistus

Toxicosis alimentaria (lad. k.)
Food poisoning (ingl. k.)

Ülevaade
Toidumürgitus on bakteri, bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust.

Tekkemehhanismid

Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer).

Salmonelloosi haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonella-tekitajatega saastunud.
Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud — oksendamine, kõhuvalu — võivad paar päeva hiljem pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Haigusnähud kestavad mitu päeva. Võib esineda ka liigesevalu.

Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidu sisse sattuda (salatitesse, toore puu- ja köögivilja peale, vette). Haigustunnused ilmnevad tavaliselt ööpäeva jooksul ja need on mõõdukast kõhuvalust soolekrampideni, kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Võib tekkida ka veriroe.

Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed.

Rotaviirusenteriit kuulub viiruslike soolenakkuste hulka, selle esinemine on sagedasem talvel ja kevadel. Nakkusallikaks on küll sagedamini haigestunud inimene, aga ka vesi või toit. Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane järsk algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik. Sümptomid ilmnevad 2–3 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva.
Tavaliselt haigestuvad väikelapsed.

Kampülobakterid esinevad tapaloomade (veised, broilerid)seedetraktis, kuid nakkuse võib saada ka veest, koertelt ja kassidelt. Nii kodu- kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla haigusekandjad.
Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse tekitajad.

Sagedasemad põhjustajad

• Salmonelloos
• Kampülobakterioos
• Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused
• Escherichia coli
• Staphylococcus aureus
• Clostridium perfringens
• Bacillus cereus
• Botulism
• Jersinioos
• Shigelloos

Haruldasemad põhjustajad

• Koolera
• Lamblioos
• Krüptosporidioos
• Aeromonas hydrophila
• Plesiomonas shigelloides

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs.

Koduse ravi võimalused

Oksendamine ja kõhulahtisus tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist. Hoolitseda tuleb selle eest, et ei tekiks vedelikupuudust, väga oluline on piisav vedeliku manustamine.
Toidumürgituse tekkimise vältimiseks tuleks hoolikalt jälgida säilitusaegu, mitte tarvitada paisunud konserve, säilitada riknevaid toiduaineid külmas, lihatooted ja kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni hügieeninõuetest. Eriti kipuvad riknema reisile kaasa võetud toidud, kuna sageli pole võimalik neid ettenähtud tingimustes säilitada.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• tekivad nägemishäired
• tekivad neelamishäired
• äge kõhulahtisus ei möödu 24 tunni jooksul