Tsüstiit
ka
kusepõiepõletik põiepõletik Cystitis (lad.k.) Cystitis
(ingl.k.)
Selgitus Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib
mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide.
Ülevaade Põiepõletik on suhteliselt sage
haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud
naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud
päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse
suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit).
Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu
kuse-suguelundkonna haigusega.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna
sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad
põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või
lümfi vahendusel.
Soodustavateks faktoriteks on
uriini äravooluhäired, kas
kividest kuseteedes, põies, kuseteede
väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes,
kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne
muu haiguse või lihtsalt külmetuse tõttu ning
püsikateetri (peenike elastne toru, mis asetatakse põide juhul,
kui inimene ei saa ise kusepõit tühjendada) olemasolu. Ligi 80 %-l
juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid
võib esineda ka muid bakterid (Proteus, Klebsiella,
stafülokokk, enterokokk).
Sümptomid ehk avaldumine
Iseloomulik on tihe ning valulik
urineerimine, mille lõpus võib erituda mõni tilk
verd. Kusetung on pidev, ent uriini eritub korraga vähe.
Alakõhu või põie valulikkus võib kiirguda päraku piirkonda
ning tugevneda kõhu katsumisel. Palavikku esineb
harva, vaid ägeda ning raske vormi korral. Vanematel inimestel kulgeb haigus
tihti sümptomitevaeselt, esineda võivad ainult põletikule viitavad muutused
uriinianalüüsis.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Küsitlusega on vaja selgitada, kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga
nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon on oluline
eristamaks põiepõletikku põletikulistest muutustest neerudes.
Uriinianalüüsis on kindlateks põletikutunnusteks bakterid
ja suurenenud vere puna- ning valgeliblede arv.
Vereanalüüsis tekivad muutused vaid raskete vormide või
neerude haaratuse korral. Põie vaatlus vastava instrumendiga ehk
tsüstoskoopia on otstarbekas taastekkivate põiepõletike korral
ägenemistevahelises perioodis.
Ravivõimalused
Kerged põletikud paranevad paari päevaga. Kasulik on
voodireiim, viibimine soojas, rohke
vedeliku tarbimine (leesikatee). Keelatud on alkohol ja
vürtsised toidud. Bakterite vastu rakendatakse ravi
antibiootikumidega. Valikravimiteks on
nitrofurantoiin või
ampitsilliin.
Prognoos
Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga. Ravimata juhtudel
võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda
püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik. Kaasuvate haiguste
korral (kasvajad, kuseteede kivid) on kroonilise põiepõletiku
väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõenäosus suurem.
Ennetamine
Tsüstiidi vältimiseks on oluline hoida alakeha soojas (mitte istuda külmal
kivil, kanda külma ilmaga lühikest seelikut) ja korralik hügieen. Ka
vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka kuseteedes.
Pidevalt korduvate põiepõletike esinemisel on uue ägeda episoodi vältimiseks abi
pikaaegsest antibiootikumravist madalates annustes.
|