Teetanus

ka kangestuskramptõbi
Tetanus (ld.k)
Tetanus (ingl.k)

Seletus
Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani.

Ülevaade
Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu ning hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel.
Mürkaine seostub kindlatele närviosadele ning seeläbi takistab impulsi levikut närvilt lihasele. Tulemusena tekib kangestus ehk kramp.

Haiguse peiteperiood (aeg, millal bakter on juba organismis, kuid inimesel haigusilmingud veel ei avaldu) on 2-50 päeva.
Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena.

Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. Kui kohe ravi ei alustata, võib haigus olla lapsele surmav. Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptoomid tekiavad tavaliselt 3-14 päeva peale nakatumist.
Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus, sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest  allapoole.

Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist.
Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo.
Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine.
Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia.

Harvem esineb teetanuse paikset vormi, mille puhul on lihasjäikus vaid haava ümbritsevates lihastes. See möödub raviga täielikult.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoos kinnitub haigusilmingute ning isiku kaebuste analüüsimisel.
Vahel on võimalik tekitaja leida haavast saadud materjalist tehtud mikrobioloogilisel analüüsil.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on kõrvaldada mürkainet tootvad teetanusbakterid, kahjutuks muuta organismi sattunud toksiin, leevendada lihaskrampe ning toetada hingamist, kuni toimub paranemine.
Selleks kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ning lihasrelaksante ehk lihaseid lõõgastavaid ravimeid.
Ravi toimub haiglas.

Prognoos

Ravi toimub sageli haigla intensiivravi osakonnas, kuna haigestunud isiku seisund on raske.
Peale tervenemist võib mitme kuu vältel lihastoonus olla suurenenud.
Surmavaks osutub teetanus kuni pooltel nakatunutest. Eriti ohustatud on lapsed ja vanurid.

Ennetamine

Vaktsineerimine, mis toimub kolme, nelja ja poole ning kuue kuu vanuses. Lisaks 2, 7, 12 ja 17 aastaselt (kokku 7 korda).
Kui inimene pole vaktsineeritud, tuleb talle kindlasti peale traumat süstida teetanuse toksoidi.