Labakäe ja sõrmede vigastused

Labakäe ja sõrmede lahtised vigastused
Open injuries of the hand ( ingl.k)

Milles seisneb vigastus?
Mõiste “lahtine vigastus“ tähendab selliseid labakäe ja sõrmede piirkonna vigastusi, millega kaasneb naha terviklikkuse katkemine ehk haav. Labakäe ja sõrmede piirkonnas võib olla järgmisi vigastusi: kõõluste rebendid, luude murrud, sõrmede nihestused, närvi – ja veresoonte vigastused ja amputatsioonid. Viimased võivad olla kas osalised või täielikud.

Kuidas tekib vigastus?

Labakäsi ja sõrmed on kõige sagedamini vigastatav piirkond üldse. Vigastused tekivad enamasti sae, kirve või noaga töötamisel, ka klaasikildude või konservikarbi kaanega vigastamise korral, samuti tööstuses erinevate mehhanismide vahele jäädes.
Samuti võib vigastus tekkida muljumise tagajärjel. Vigastused võivad tekkida nii töö- kui olmetingimustes, ka sihiliku traumana.

Millised on sümptomid?

Lahtise vigastusega kaasneb alati haav. Luumurdude korral esineb vigastatud piirkonnas valu, verevalum ning turse. Vigastatud sõrme ei ole valu tõttu võimalik liigutada.
Sõrmeliigeste nihestuste korral on liigese piirkond moondunud, kaasub turse, liigutamine liigesest ei ole võimalik.
Kõõluseid on kahte tüüpi: ühed sirutavad sõrmi ja teised, ja mis asuvad peopesas labakäe ja küünarvarre selgmises osas, mis painutavad sõrmi, asetsevad käe, sõrmede ja küünarvarre peopesa poolses osas. Nimetatakse neid vastavalt sirutaja- ja painutajakõõlused.
Sirutajakõõluse rebendi korral ei ole sõrme võimalik sirutada ja painutajakõõluse vigastuse korral painutada. Paimutajakõõluseid on kahte tüüpi: pindmised ja süvad. Nendel on erinev funktsioon sõrme liigutamisel: süvapainutaja liigutab sõrme otsa ja kogu  sõrme; pindmine  kõõlus kinnitudes sõrme kesklüli kohale, liigutab vaid osa sõrmest. Seega painutaja kõõluste vigatsuse korral võib olla säilinud osaline sõrme funktsioon.
Sõrme osalise amputatsiooni korral säilib minimaalne kudede kontakt vigastatud piirkonnas käe ja vigastatud osa vahel. Täieliku amputatsiooni korral on koe struktuuride terviklikkus katkenud täielikult,osa sõrmest, kogu sõrm või labakäsi otsast ära. 

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Luumurru või liigese nihestuseks on vaja teha rõntgenfilm.
Kõõluse rebendit saab kindlaks teha vastavate (liigutus)testide abil. Osalise amputatsiooni korral  tehakse kindlaks, kas on säilinud verevarustus ja tundlikkus.

Ravivõimalused

• Sõrmeliigeste nihestused paigaldatakse kohaliku tuimestusega. Kui paigaldamine ei õnnestu, tehakse operatsioon ja lisaks liiges fikseeritakse vardaga.
• Stabiilne ehk vähese nihkumistõenäaosusega ilma  nihketa murd ravitakse kipsmähisega. Mittestabiilne ehk nihkega  suure nihkumistõenäosusega  luumurrud paigaldatakse ja asetatakse kipsile ja/või siis vajadusel liskas   fikseeritakse mitmesuguste metallfiksaatoritega (vardad, traadid plaadid, kruvid, välisfiksatorid).  
• Kõõluste vigastuste korral kõõlused õmmeldakse ja sõrmed fikseeritakse lahasele teatud asendis (erinevate kõõluste puhul erinevad asendid).
• Sõrme osalise amputatsiooni korral, kui verevarustus on säilinud, on vigastatud sõrme võimalik taastada, kui verevarustus on kahjustatud, siis vigastataud sõrme osa taastada ei saa.
• Täielik amputatsiooni korral on taastamine võimalik alates labakäest, kasutades mikrokirugilist tehnikat. Üksiku sõrme osa täieliku amputatsiooni korral taastamine ei ole võimalik, sest veresooned on nii väikesed, et umbuvad kiiresti ja verevarustus ei taastu.  Sõrmede amutatsioonide puhul on taastamine võimalik, kui vigastatud koha pehmete kudede vigastused on mittelömastavad (näit.raidehaav kirvega), sel puhul on  veresoonte ja närviõmbluste paranemise prognoos hea. Labakäe ja küünarvarre piirkonnas on replantasioon e. taastagasiõmblemine on prognostiliselt parema tulemusga.

Taastusravi: Labakäe ja sõrmede luumurdude, kõõluste vigastuste ja liigeste nihestuste  korral kestab kipsravi 3-6 nädalat. Kirurgilise fiksatsiooni puhul eemaldatakse vardad 4-8, sisemised fiksaatorid e. implantaadid vastavalt vajadustele, kuna käekirugias kasutatakse spetsiaalseid “koesõbralikke”(titaanist) ja iseimenduvaid materjale, millede puhul korduv operatsioon pole sagedasti vajalik. Kui ravis on kasutatud vardaid, eemaldatakse need 6-8 nädala möödudes
Fiksatsiooniaeg on vigastste  puhul erinev ja sõltub vigastusest, murru ja fiksatsiooni stabiilsusest ning abivahendidte kasutamise võimalustest (näit. tasulised ortoosid liigestele). 
Kipsi eemaldamise järgselt tuleb aktiivselt tegeleda võimlemisega, sest iseenesest  sõrme liikuvus ei taastu. Paistetus ehk turse võib püsida peale operatsiooni umbes paar kuni kolm kuud.
Paraku tuleb öelda, at alati vigastatud sõrme liikuvus ei pruugigi taastuda, kujuneb liikuvus piiratus ehk liigesejäikus.

Kuidas vältida vigastust?

Töötamisel saega, kirvega, höövelmasinaga jne. tuleb jälgida ohutustehnika reegleid ja olla ettevaatlikum terariistade kasutamisel.

Kasutatud kirjandus:
Terry S. Canale Campell´s Operative Orthopaedics.

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern