Liigesvalu

Arthralgia (lad. k.)
Arthralgia (ingl. k.)

Ülevaade
Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Mitmesuguste liigeshaiguste all kannatab umbes 250 000 eestlast.
Kõige sagedamini esinev liigeste haigus maailmas on osteoartroos ehk liigesekulumus. Eestis põeb liigeskulumist üle 150 000 inimese, seega umbes 10 % kogu elanikkonnast. Osteoartroosi esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised.
Eestis põeb reumatoidartriiti üle 15 000 inimese, seega umbes 1 % kogu elanikkonnast.
Lastele on reumaatilised haigused eriti ohtlikud, kuna võivad põhjustada juba varakult invaliidsust.

Tekkemehhanismid

Liigesvalu võivad põhjustada väga paljud erinevad haigused. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse, gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava ehk deformeeriva, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega.
Osteoartroos on liigeskõhre kulumise haigus. Üheks oluliseks osteoartroosi tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus (raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu). Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes.

Osteoporoosi ehk luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus luudes ja luud muutuvad hapraks. Osteoporoosi olulisemateks riskiteguriteks vanemas eas on madal suguhormoonide tase organismis ning kortikosteroidravimite (prednisoon, kortisoon) kasutamine astma ja reumatoidartriidi raviks.
Ohustatud on vanemas eas naised peale menstruatsiooni ära jäämist ehk menopausi, kui väheneb östrogeenide hulk organismis. Kuna osteoporoos tekib ka lülisambas, siis võib inimene jääda lühemaks ja vajuda küüru.
Osteoporoosi riskiteguriteks vanemas eas meestel on madal testosterooni tase.

Infektsioosset artriiti ehk liigesepõletikku põhjustavad liigeses viirused, seened, bakterid, tekib mäda.

Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus).

Reumatoidartriit algab enamasti keskeas, kulgeb pidevalt edasi arenedes, hiljem moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestes. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole teada.

Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile (streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik ehk angiin).

Podagra korral on tegemist päriliku ainevahetushäirega, mistõttu organismis tekib rohkem kusihapet ning liigestesse ladestuvad kusihappesoolad.

Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Neid häireid esineb nii õla-, küünar-, puusa- kui põlveliigese piirkonnas, aga ka labakäel ja labajalal.

Sagedasemad põhjused

• Osteoartroos
• Osteoporoos
• Reumatoidartriit
• Südamereuma
• Podagra
• Reaktiivne artriit
• Infektsioosne artriit (viirused, seened, bakterid)
• Gripp

Haruldasemad põhjused

• anküloseeriv spondüloartriit
• psoriaatiline artriit
• süsteemne erütematoosne luupus
• skleroderma
• polümüosiit, dermatomüosiit
• Sjögreni sündroom
• Vaskuliidid ehk veresoontepõletikud
• Pageti tõbi
• Akromegaalia
• Suhkruhaigus ehk diabeet
• Cushingi sündroom

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hinnatakse liigeste valulikkust, liikuvust, vaadatakse luude/liigeste väliseid muutusi ehk deformatsioone.
Lisaks võivad olla vajalikud röntgenuuringud, et näha võimalikke muutusi liigestes/luudes. Luude tihedust on võimalik hinnata densitomeetria abil.
Vereanalüüsist hinnatakse põletiku olemasolu.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse edasiste uuringute vajadus.

Koduse ravi võimalused

Kodus oleks soovitav ravida liigesvalusid vaid juhul, kui valu põhjus on varem kindlaks tehtud ning inimene teab juba, kuidas neid leevendada.
Kui liigesvalu on põhjustatud külmetushaigusest, siis piisab tavaliselt palavikku alandavatest ravimitest, näiteks aspiriinist või paratsetamoolist. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesvalu.
Liigesjäikuse vähendamiseks tuleb kasuks võimlemine.
Koormuse vähendamiseks liigestele, aga ka kogu organismile üldiselt, tuleks liigse kehakaalu korral kaalu vähendada.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• Esineb liigesvalu, mille põhjus ei ole teada.