Lihase rebend
Lihase rebend ka kõõluse rebend Ruptura musculi,
tendinis (ld.k)
Milles seisneb vigastus? Taolise vigastuse korral on
tegemist lihase või kõõluse osalise või täieliku rebendiga. Sellised vigastused
võivad tekkida igas keha piirkonnas. Lihas on skeletisüsteemi aktiivne osa
ja võtab osa kõigist keha liigutustest. Lihased kinnituvad luudele kõõluste
abil. Rebend võib tekkida lihases eneses, tema kõõluses, üleminekul kõõluseks
või rebeneb luu küljest lahti koos luutükiga. Viimane on lihase ja kõõluse
rebendi kõige raskem aste.
Kuidas tekib vigastus?
Millised on sümptomid?
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Ravivõimalused
Kuidas vältida vigastust?
Millisel spordialal tekib avigstus kõige sagedamini?
Kuidas tekib vigastus?
Rebend tekib lihase ootamatul või vägivaldsel kokkutõmbel ehk
kontraktsioonil. Sel juhul lihase venitusega kaasneb
samaaegselt ootamatu kokkutõmme ja tekib lihase rebend. Samuti
võib tekkida rebend lihase kontraktsiooni ning samal ajal esineva ootamatu
takistuse esinemisel (näiteks jalgpallur lööb pallist mööda vastu maad).
Kõõlused on elastsemad ja rebenevad
harvem. Kõõluse rebendi tekkimise aluseks on eelnevad muutused
kõõluse enda koes, mis võivad olla põhjustatud kroonilisest
ülekoormusest. Samuti võivad kõõluste rebendeid labakäe ja sõrmede
piirkonnas põhjustada erinevad vigastused terariistadega.
Millised on sümptomid?
Lihase rebendi kergemate vormide korral tekib peale vigastust
valu, mõne tunni jooksul kujuneb verevalum ja
turse. Iseloomulik on valu suurenemine vigastatud
lihase töötamisel ehk liikumisel. Lihase täieliku rebendi korral ei
suuda inimene sooritada seda liigutust, mida varem sooritas vigastatud lihas
(näiteks reielihase rebendi korral pole inimene võimeline tõstma sirget jalga
ette üles). Kõõluse rebendi korral puudub samuti liigese
liikuvus antud piirkonnas. Lihase ja kõõluse täieliku rebendi korral võib
katsudes vigastatud piirkonda tunda tühimikku.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Lihase ja kõõluse rebendeid diagnoositakse eelpool nimetatud
sümptomite alusel. Lisaks kasutatakse
ultraheliuuringut ja
magnetresonantstomograafiat. Röntgenfilm
aitab kindlaks teha, kas lihas või kõõlus on rebenenud koos luukilluga.
Ravivõimalused
Lihase või kõõluse täieliku rebendi korral tuleb teha
operatsioon ja vigastus õmmelda. Lihase või kõõluse osalise
vigastuse korral on vahel rakendatav ka kips-või lahasravi.
Taastusravi: Lihase või kõõluse orienteeruv paranamise aeg
on 3-4 nädalat. Raskematel juhtudel kasutatakse ka lahast. Peale lahase
eemaldamist algab ravikehakultuur, mille eesmärgiks on vigastatud piirkonna
liikuvuse aktiivne taastamine. Kahjuks pole paranemine alati täielik ja võib
jääda liikuvuse piiratud vigastatud piirkonnas.
Kuidas vältida vigastust?
Enne treeningut või sportimise alustamist tuleb alati teha korralik soojendus
ja venitusharjutusi.
Millisel spordialal tekib avigstus kõige sagedamini?
Siin ei saa konkreetset spordiala eraldi välja tuua, sest vigstus võib
tekkida millisel iganes spordialal.
Kasutatud kirjandus: Jaan Seeder Skeletisüsteemi
ülekoormus haigused ja vigastused. Raymond T. Morrissy and Stuart L
Weinstein Lovell and Winter Pediatric Orthopaedics Wheeless
Orthopaedics textbook Campell Orthopadic Surgery
Retsenseerinud: dr. kaidu Meitern
|