Labürintiit
ka sisekõrva
põletik; Labyrithitis (ld. k) Labyrithitis (ingl. k)
Selgitus Labürintiit on sisekõrva äge põletik.
Ülevaade Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik,
keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm
kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub luuline labürint kuulmis-
ja tasakaalunärv. Labürintiidi puhul on põletikus sisekõrv. Äge labüritiit on
väga raske haigus, mille tagajärjeks võib olla täielik kurtus
haigestunud kõrvas. On tavaliselt ühepoolne.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Tekitajaks on bakterid. Põletiku tekitajad levivad
sisekõrva põhiliselt keskkõrvast, mõnikord ka
ajukelmetelt. Tavaliselt järgnebki äge labürintiit ägedale või kroonilisele
keskkõrvapõletikule, mõnikord harva ka ajukelmete
põletikule (meningiidile). Labürintiit võib tekkida
ka näiteks kõrvaoperatsioonide järgselt. Bakter tekitab
sisekõrvas ägeda mädase põletiku, kahjustades sellega kuulmis- ja
tasakaalunärvi.
Põletik võib olla lokaalne (paikne) või
difuusne (üldine). Lokaalne põletik on tunduvalt kergema
kuluga, kuid võib üle minna difuusseks vormiks.
Sümptomid ehk avaldumine
Põhilisteks sümptomiteks on väga tugev pearinglus, millega kaasneb ka iiveldus,
oksendamine (tasakaalunärvi ärritus põletiku tõttu).
Kaasneb ka tugev kuulmislangus kuni täikeliku
kurtuseni haigestunud kõrvas (kuulmisnärvi kahjustus). Lokaalse põletiku
puhul kuulmislangus on vähem väljendunud ning aja jooksul taastub, difuusse
mädase põletiku puhul kuulmislangus jääb püsima. Pearinglus aja jooksul taandub.
Valu tavaliselt ei ole. Mõnikord esineb ka mädane
eritis kõrvast. Esinevad ka üldsümptomid nagu
palavik, väsimus ja isutus,
mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Kompuutertomograafia peast on väga täpne röntgenuuring, mis
võidakse teha selleks, et uurida, kui ulatuslik põletik kõrvas
on. Toonaudiogramm on uuring, millega on võimalik täpselt
teada saada, kui palju inimene kuuleb. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe
kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega
helisid. Bakterioloogiline külv mädast on vajalik selleks,
et välja selgitada, millised mikroobid seal kasvavad.
Ravivõimalused
Äge labürintiit vajab reeglina haiglaravi. Ravi eesmärgiks
on hävitada põletikku tekitav bakter ja eemaldada kõrvast mäda. Alati on
vajalik antibiootikumravi, kas tablettidena või süstidena.
Valikravimiteks on tsefalosporiinid, Ciprinol. Ravikuuri kestuseks on
keskmiselt 10- 14 päeva. Mõnikord on lisaks eelnevale vajalik ka
operatiivne ravi - kuulmekile läbitorkamine ja mäda välja
laskmine ägeda keskkõrvapõletiku puhul (kuulmekile paratsentees); kroonilise
keskkõrvapõletiku puhul keskkõrva puhastamine mädast. Labürintiidi ajal on
soovitatav voodireziim.
Prognoos
Ägeda difuusse labürintiidi puhul on tagajärjeks üsna tihti tugev
kuulmislangus kuni kurtus haigestunud kõrvas. Ebaadekvaatse ravi puhul võib
põletik levida ümbritsevatele kudedele.
Ennetamine
Labürintiiti ei ole võimalik ennetada.
Kasutatud kirjandus 1. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja
foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991 2. The Merc manual. 17th ed.
1999
|