1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Labakäe ja sõrmede vigastused
Labürintiit
Laiekseem
Laiusstõbi
Laktoosi talumatus
Lamblioos
Lame lihhen
Lampjalgsus
Larüngiit
Laste tserebraalparalüüs
Lastetus
Lateraalne epikondüliit
Laukramp
Leetrid
Lehmapiima allergia
Lehmapiimavalgu talumatus
Leptospiroos
Leukoplaakia
Lihasatroofia
Lihase rebend
Lihaskrambid
Lihaspinge peavalu
Lihasreuma
Lihaste kõhetumine
Lihasvärin
Lihtakne
Liigespõletik, brutselloosne
Liigespõletik, gonokokiline
Liigespõletik, psoriaatiline
Liigespõletik, süfiliitiline
Liigespõletik, tuberkuloosne
Liigespõletik, äge nakkuslik
Liigesvalu
Liigne higistamine
Limakõrv
Limapauna põletik
Lipoom
Listerioos
Loote alkoholsündroom
Lumbalgia
Luu- ja liigese tuberkuloos
Luukasvaja
Luumurd, küünarvars
Luumurd, reieluu kael
Luumurd, üld
Lõhestav osteokondriit
Lõhnataju puudumine
Läkaköha
Lühinägelikkus
Lülisamba vigastus
Lülisambakanali ahenemine
Lülivaheketta väljasopistus
Lümfisõlmede suurenemine
Lümfoidne leukeemia, krooniline
Lümfoidne leukeemia, äge
Lümfoom
Lyme tõbi

Lampjalgsus

Lampjalg
Pes planus (ld.k)
flat foot ( ingl.k.)

Selgitus
Lampjalgade korral on tegemist pöiavõlvide lamenemisega.

Ülevaade
Lampajalgsust esineb 20%-l täiskasvanutest.
Normaalselt on inimesel seistes jalatallal risti- ja pikivölv. Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni.


Tekkepõhjused – ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused – ja mehhanismid

Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald.
Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel.  Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks  tserebraalparalüüs.
Lampjalgade kujunemise käigus lameneb pöia pikivõlv kuni kaob täielikult ja  jäseme toetuspind muutub.

Sümptomid ehk avaldumine

Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid välja kujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks.
Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna.
Kuna muutub jala toetuspind, siis jalajälg on tavalisest laiem.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit.

Ravivõimalused

Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavast jalatsist. Rigiidne lampjalg vajab tavaliselt kirurgilist korrektsiooni ja seejärel tallatugesid.
On olemas spetsiaalsed tallatoed, mis aasetatatkse jalanõudesse ja sellega korrigeeritakse pöiavõlvi. Tallatoed tehakse ja valitakse individuaalselt jala eripära arvestades. Alguses on nad kindlasti ebamugavad kanda ja samuti võib olla probleeme nende kasutamisel lahtiste jalanõude korral.
Juhul kui pöid on valulik, siis tuleb tarvitada põletikuvastaseid ravimeid (Diklofenak, Ibuprofen).
Väga moondunud liigeste korral rakenadatakse kirurgilist ravi ja liiges jäigastatakse.

Kindlasti peab tegema võimlemisharjutusi pöiale, mis tugevdaksid lihaseid. Operatsioonijärgselt kindlasti järgida soovitatud režiimi.

Prognoos

Kui on tekkinud lampjalad, siis täielikku taastumist ei esine. Küll aga on võimalik pidurdada tallavõlvide edasist lamenemist, kasutades tallatugesid ja tehes võimlemisharjutusi.

Ennetamine

Haigusi, mis põhjustavad lampjalgsust, ennetada võimalik pole. Kuna aga enamus lampjalgsusest on tingitud välja arenemata jalavõlvidest, siis oluline on juba lapseeast alates valida sobivad jalanõud.
Küll aga peaks hoolitsema jalatsi valikul selle eest, et sisemised tallad oleks vormitud tallavõlvi järgides ehk kanda niinimetatud ortopeedilise tallaga jalatseid, nii muutub oht tallavõlvi lamenemiseks minimaalseks.

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee