Leukoplaakia
ka karvane
leukoplaakia. Leucoplacia, leucoplacia
hirsuta oris (lad. k) Leukoplakia
(ingl. k)
Selgitus Heledakatuline muutus, mis esineb tavaliselt
sümmeetriliselt keele mõlemal poolel, alates keele tagumisel kolmandikul,
suupõhjas ja mujal.
Ülevaade Sagedamini esineb
vanemaealistel, nooremad on vähem ohustatud.
Mehed haigestuvad sagedamini kui naised. Tavaliselt esineb
leukoplaakia üle 40-aastastel
meesterahvastel. Maligniseerumise ehk pahaloomuliseks
muutumise suhtes on erütroplaakia (punasekatuline muutus)
ohtlikum kui leukoplaakia. Samas võib olla viimane ka vähieelseks
staadiumiks.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tekkes on olulisel kohal ebasoodne välisfaktor,
milleks võib olla suitsetamine, tubaka
närimine, joomisharjumus. Leukoplaakia teket
soodustab ka seeninfektsioon: kandidoos. Olulisel kohal on ka toitainete
puudujääk dieedis. Näiteks raua puudus. Põhjuseks võib olla ka
traumaatiline tegur: Lagunenud
hambad; Teravad hambakrooni
servad; Halvasti sobivad proteesid
jne. Heledakatuline muutus on selgelt seotud
immuunpuudulikkusega ja esineb tihti HIV-viirusega nakatunutel.
Tekitavaks faktoriks peetakse Epstein-Barri
viirust. On olukordi kui leukoplaakia tekkepõhjust ei suudeta
kindlaks teha.
Sümptomid ehk avaldumine
Kõige sagedasemateks leukoplaakia esinemiskohtadeks
on: Suupõhi; Keele eesmine külgmine
piirkond; Kurgumandlite eesmine osa; Pehme suulae tagumine
piir; Igemed; Suuesik. Kahjustus enamasti kaebusi ei
põhjusta. Siiani peetakse leukoplaakiat täiesti ohutuks, kuna
väärmoodustiste teket ei ole avastatud. Kliinilised nähud avalduvad hästi
piibu suitsetajatel, kuna tekib normaalsest suurem
kuumus limaskestale. Samuti on sümptomid hästi väljendunud
tubaka närijatel, kuna tubakas on otseses kontaktis
limaskestaga. Sümptomiks on limaskesta liigne sarvestumine
(paksenemine) kahjustatud piirkonnas. HIV-infektsiooni puhul peetakse karvase
leukoplaakia ilmumist prognostiliselt halvaks märgiks.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosi püstitamiseks küsitletakse kaebuste suhtes ning
tehakse suuõõne läbivaatus. Peamiselt toimub haiguse
diagnoosimine kliinilise pildi järgi; Abiks on ka koetüki
histoloogiline uuring ehk biopsia, mis võimaldab kindlaks teha
kahjustuskolde ehituse: esinevad sarvestumise häired.
Ravivõimalused
Enamasti ravi pole vajalik. Teatud juhtudel
kasutatakse viirusinfektsiooni vastast preparaati:
atsükloviiri. Võib teha
krüoteraapiat ehk kahjustuskoha ravi
külmutamisega. Paikselt võib kasutada õlilahuse
aplikatsioone. Manustada võib ka retinooli
ehk A-vitamiini.
Prognoos
Kui kahjustavate tegurite mõju jääb püsima, siis võivad paljud limaskesta
leukoplaakiad üle minna pahaloomulisteks kasvajateks.
Ennetamine
Kahjulike harjumuste vältimine: suitsetamisest
loobumine. Kroonilise trauma põhjuse eemaldamine:
proteeside kohandamine, teravate hambaservade
lihvimine jne. Tervislik
toitumine. Nakkustest hoidumine
jne. Kahjustuse iseloomu jälgimine: Kuna suitsetajatel on suur risk
pahaloomulise kasvaja tekkeks, peavad nad olema pideva kontrolli all ning
diagnoosi kinnitamiseks tuleb võtta biopsia ehk kahjustuskoldest tükike
uuringuks.
Kasutatud kirjandus Arpo H-E., jt.: Üldarsti käsiraamat.
AS Medicina, Tallinn 1999. Bork K., Hoede N.: Diseases of the oral mucosa and
the lips. 1996a. Seedre T.: Loengukonspekt limaskestahaigustest TÜ
stomatoloogia üliõpilastele. 2001a.
|