Lihasatroofia

ka lihaste kõhetumine
Atrophia musculorum (ld.k)
Muscular atrophy (ingl. k.)

Ülevaade
Lihasatroofia ehk lihaste kõhetumise korral muutub üks lihas või lihasgrupp väiksemaks ja ei jõua enam piisavalt tööd teha (kokku tõmbuda). Sageli võib see olla ka juhuleid tavalisel läbivaatusel.

Tekkemehhanismid

Lihasatroofia on harv sümptom ja esineb sageli mõne raske haiguse või vigastuse korral. Peamised kolm lihase kõhetumise tekkepõhjust on verevoolu vähenemine vastavas lihases või lihasgrupis (ateroskleroos), närvikahjustus (traumade korral), mille korral on närv kas osalisest või täielikult läbi lõigatud ja lihasel puudub ärritus, et kokku tõmbuda.
Kolmandaks lihaste kõhetumise põhjuseks on valgu ainevahetushäired, mille korral lihases valk lagundadakse, siia kuulub ka pidev glükokortikoidravimite tarvitamine.

Sagedasemad põhjused

Ateroskleroos
Närvikahjustus
Glükokortikoidide liigne kasutamine
Nälgus
Valgu ainevahetushäired
Kasvajad
Trauma

Haruldasemad põhjused

Puuduv füüsiline aktiivsus
Kromosoomihaigused
Kaasasündinud lihasdüstroofiad

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüs võidakse teha valgu taseme määramiseks.
Ultraheli- ja elektromüograafiline uuring annavad informatsiooni lihase ehituse ja funktsiooni kohta.
Kasvajate kahtlusel on vajalik kompuuteruuring.

Koduse ravi võimalused

Ravi tuleb alati alustada koostöös arsti ja liikumisravi spetsialistiga. Kõige paremini aitavad võimlemisharjutused. Verevooluhäire korral kirjutab arst verevoolu soodustavaid ravimeid.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

o märkate, et üks lihas või lihasgrupp on väiksem kui teised
o ei jõua enam vastava lihasega tööd teha

Kasutatud kirjandus
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999;687
R.F. Schmidt, G. Thews. Inimese füsioloogia. Tartu 1997;321-324.
Mesitsiinisõnastik. Medicina 1996