Laiusstõbi

ka diffüllobotrioos
Diphyllobothriasis (ld.k)
Diphyllobothriasis (ld.k)

Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum.

Ülevaade
Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala.
Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja  aneemia ehk kehvveresus.
Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tšiili ja Argentiina.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. 

Laiussi pikkus on 3-6 meetrit, laius 1-2 cm. Uss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat.
Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik.

Sümptomid ehk avaldumine

Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta.
Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja/või jõuetus.
Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni.
Kuna laiuss tarbib hulgaliselt B12-vitamiini, võib ta põhjustada selle vitamiini puudumisest tingitud aneemia ehk kehvveresuse.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks tehakse väljaheite analüüs, kust otsitakse laiussi mune. Kehvveresuse kahtlusel tehakse ka vereanalüüs.

Ravivõimalused

Kasutatakse tablette, mis võetakse sisse ühekordse annusena. Sellest ravist tavaliselt piisab.
B12-vitamiini puudulikkuse puhul tehakse ka asendusravi vitamiinidega.

Prognoos

Haigus allub ravile hästi, paranemine on täielik.

Ennetamine

Kala tuleks kuumutada 55°C juures vähemalt 5 minutit või hoida 24 tundi -18°C juures. Ka kala tugev soolamine pikaks ajaks tapab ussimune.