Listerioos

Listerioos;
Listeriosis (ingl. k.)

Seletus
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu.

Ülevaade
Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks. 
Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Listeria monocytogenes on levinud maapinnas, loomasöötades ja loomade soolestikus. Piima satub bakter udarapõletiku tõttu.
Erinevalt teistest bakteritest suudab Listeria monocytogenes paljuneda ka külmkapi temperatuuril.
Enamus nakkusjuhtudest on üksikud, ent võib tekkida ka epideemiaid.
Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha; aga samuti piim ja piimasaadused ning toores puu- ja juurvili.

Saastunud toidu tarvitamisel  paljunevad bakterid soole limaskesta rakkudes ning levivad organismis.  
Otsesel kontaktil võib tekkida listerioosi nahavorm, listerioosi võib nakatuda ka seksuaalsel teel.
Nakkus võib kanduda ka emalt vastsündinule, kusjuures umbes veerand listerioosi juhtudest ongi seotud sünnitusega.
Listerioosi haigestuvad eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud. 

Sümptomid ehk avaldumine

Listerioos esineb mitmesuguste vormidena.
Vastsündinute listerioos võib olla kas varane või hiline.
Varase listerioosi puhul on nakatumine toimunud platsenta kaudu juba emakasiseselt. Iseloomulikud on mädakolded paljudes organites ning sepsis ehk veremürgistus. 

Hilise listerioosi puhul saab laps nakkuse kas sünnitusteid läbides või haiglas. 2-3 nädalat peale sündi ilmnevad ajukelmete põletiku ehk meningiidi nähud, harvem või esineda ka sepsis ehk veremürgistus. 

Täiskasvanutel avaldub listerioos kõige sagedamini meningiidi ehk ajukelmete põletikuna.

Rasedatel kulgeb listerioos sageli gripilaadsete nähtudega - palavik, külmavärinad - kuid võib viia loote nakatumise, abordi või enneaegse sünnituseni. 
Harva võib listerioos avalduda ka lokaalse põletikuna näiteks silmades, liigestes, luuüdis, sapipõies või kõhukelmel.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Listerioosi diagnoosimiseks tuleb bakterit otsida kehavedelikest (verest, ajuvedelikust, lootevedelikust, tupesekreedist, väljaheitest)
Samuti on võimalik uurida oletatavalt nakkust põhjustanud toiduaineid.

Ravivõimalused

Listerioosi ravitakse antibiootikumidega. Esmased antibiootikumid on penitsilliin ja ampitsilliin.
Alguses manustatakse ravimit suurtes annustes veeni. Ravi peaks kestma vähemalt 2 nädalat. Eriti oluline on ravi piisav kestus immuunpuudulikkusega inimeste puhul, sest lühemate ravikuuride järel kipub neil  nakkus korduma.

Prognoos

Listerioosi puhul suurendavad suremust kõrge vanus, eelnev põhihaigus, kesknärvisüsteemi haaratus ning nakkuse levimine mitmesse organisse.
Toiduga seotud listeeriaepideemiatega seoses on listerioos mõnikord avaldunud ainult seedehäiretena ning möödunud antibiootikumravita.
Vastsündinute varase listerioosi puhul on suremus umbes 30%, hilise listerioosi prognoos on parem.

Ennetamine

Kuna bakter on levinud laialdaselt kogu looduses, siis on tema levikut raske kontrollida.
Riskigruppi kuuluvatel inimestel - immuunpuudulikkusega, rasedatel, hormoonravi saavatel - soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja.
Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel.