Elektritrauma

ka elektrišokk
Electrical shock (ingl.k)

Selgitus
Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.

Ülevaade
Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav.
Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja.
Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid:
1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms);
2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms);
Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud).

Sümptomid ehk avaldumine

Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha.
Näiteks „tüüpilise“ vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dušši all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus.
Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, šokk.

Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine ei valmista tavaliselt raskusi, kuna kokkupuude elektrivooluga selgub küsitluse (pealtnägijad, sugulased) käigus. Sageli on juba õnnetuspaigal viited elekrtivooluga kokkupuutele olemas.
Lisauuringud olenevad kahjustuste raskusest ning asukohast.

Ravivõimalused

Ravis on olulised kolm aspekti: kannatanu eraldamine vooluringist, kiire esmaabi ning taastusravi.
Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida:
1. Esimesel võimalusel lülitada välja elekter.
2. Kutsuda kiirabi
3. Kui voolu ei saa välja lülitada, kasuta elektrit mittejuhtivat abivahendit (tool, kummist vaip vms), et tõugata kannatanu vooluringist välja.
Ära kasuta metallist ega märga eset! Ära püüa päästa inimest aktiivsete kõrgepingeliinide juurest!
4. Kui kannatanu on vooluringist katkestatud, kontrolli tema hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, peab alustama elustamisega (südamemassaaž ning suult-suule hingamine)
5. Kuna elektritrauma võib põhjustada ka luumurde, ära liiguta kannatanu pead ega kaela!

Edasine ravi toimub haiglas ning sõltub vigastuste iseloomust ning ulatusest.

Prognoos

Prognoos sõltub samuti saadud vigastuste raskusest. Põletushaavade ravi võib olla pikaaegne, kui tavaliselt ei ohusta elu (olenevalt kahjustuse suurusest muidugi). Südame- ning ajukahjustus võivad lõppeda ka surmaga.

Ennetamine

• Hoia elektriseadmed lastele kättesaamatus kohas
• Kasuta kaitsetega pistikuid või spetsiaalseid pistikukatteid kui majas on väike laps
• Elektriseadmete kasutamisel järgi alati tootja poolt kaasa antud instruktsioone
• Ära kasuta elektrilisi seadmeid (föön, lokitangid, pardel jms) märjalt, dušši all, vannis  või seistes märjal alusel.

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1992
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/