Ehhinokokkoos
ka
põistangtõbi Echhinococcosis (ld.k) Echinococcosis
(ingl.k)
Selgitus Nakkushaigus, mida põhjustab inimese elunditesse
põistange moodustav Ehhinokokk-paeluss
(Echinococcus granulosus).
Ülevaade Inimene nakatub ehhinokokkoosi tavaliselt koerte
vahendusel. Ehhinokoki vastsed satuvad inimese soolestikust erinevatesse
elunditesse (maks, kops) ja kapselduvad seal, moodustades põistange -
moodustisi, kus sees kasvavad uued parasiidid. Põied kasvavad järjest suuremaks
kümnete aastate jooksul ning kahjustavad vastavate elundite
talitlust.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Ehhinokokk on umbes 10 cm pikkune paeluss, kes elab
koerlaste soolestikus. Koer nakatub loomade korjuseid või
nende jäätmeid süües. Koerte roojast satuvad ussimunad tavaliselt
lammastesse või veistesse, võimalik, et ka
inimestesse. Soolde sattunud munadest kooruvad
vastsed, kes tungivad läbi soolelimaskesta ning jõuavad
kudedesse, tavaliselt maksa, ent ka
kopsudesse või ajju, moodustades seal
niinimetatud hüdatiidtsüste. Neisse koguneb pikkamisi
steriilset hüdatiidvedelikku, tekib ka uusi väiksemaid tsüste.
Tsüstides arenevad parasiidid edasi ning tsüstid suurenevad
tasapisi aastate jooksul.
Sümptomid ehk avaldumine
Paelussiga nakatutakse tavaliselt lapsepõlves ja
paksuseinaline tsüst kasvab aeglaselt aastate jooksul, kuni hakkavad ilmnema
tsüsti survest teistele kudedele tingitud sümptoomid. Sageli kulub selleks 5-20
aastat. Maksas paiknevad tsüstid võivad tekitada ebamäärast
kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui
selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus,
palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida
isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon.
Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib
köha, veriköha ning valu
rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti
lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi. Harva satuvad tsüstid
luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad
tekkida iseeneslikud luumurrud ja
ajukahjustus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Hüdatiidtsüste leitakse sageli juhuslikult ultraheli- või
kompuutertomograafilisel uuringul. Kui arstil tekib kahtlus
ehhinokokkoosi suhtes, on verest võimalik määrata
vereanalüüsist ka ehhinokoki vastaseid
antikehi ehk vastuaineid.
Ravivõimalused
Ehhinokokke sisaldavad tsüstid eemaldatakse enamasti
kirurgiliselt. Võimalik on ka tablettravi.
Ravi kestus on 28 päeva, mille järel tehakse kahenädalane ravipuhkus. Seejärel
korratakse ravikuuri vastavalt tulemusele. Enamasti piisab viiest ravikuurist.
Prognoos
Organismis tekkinud tsüstid on sageli haigusilminguteta kuni 20 aastat.
Prognoos on halvem, kui tsüstid on suured või lõhkevad. Suurte tsüstide
puhul on sümptoomid väljendunumad ja tsüstide poolt tekitatud organkahjustused
suuremad ja püsivamad. Tsüstide lõhkemisel võib tekkida allergiline
reaktsioon, mis võib lõppeda surmaga. Peale lõhkemist tekib organismi
hulgaliselt uusi tsüste, kuna need sisaldavad haigustekitajaid.
Ennetamine
Hävitada tapajäätmeid, et koerad neile ligi ei pääseks. Ravida haigeid koeri.
|