Ekstrasüstolid
ka südame lisa- ehk
vahelöögid Extrasystolia supraventricularis/ventricularis
(ld.k) Atrial and ventricular ectopic beats (ingl.k)
Seletus Südamerütmi ebaregulaarsus lisa- ehk vahelöökide
tõttu.
Ülevaade Ekstrasüstolid on üheks südame
rütmihäirete liigiks. Nad võivad esineda nii
lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski
mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Vastavalt päritolule jagatakse
ekstrasüstolid supraventrikulaarseteks (kodadest pärinevad)
ning ventrikulaarseteks (vatsakestest pärinevad). Kodadest
lähtuvaid lisalööke tuleb ka tervetel inimestel ette, sagedamini esinevad
lisalöögid võivad aga olla tingitud teistest südamehaigustest
või ainevahetushaigustest.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil.
Eriti nooremas eas võivad
(supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma
olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised
ning ei kujuta endast ohtu tervisele. Põhjusteks võivad olla mitmed
südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu
häired, liigne suitsetamine, alkoholi või
kohvi tarbimine, ärrituvus ning
stress. Ventrikulaarsed lisalöögid
on tunduvalt ohtlikumad kui supraventrikulaarsed.
Sümptomid ehk avaldumine
Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada
juhuslikul läbivaatusel. Vahel tunneb inimene vahelööki
tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada
ebameeldivat tunnet.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosimisel on oluline selgitada: 1. Kas on tegemist supra- või
ventrikulaarsete lisalöökidega; 2. kas lisalöökide põhjuseks on haigus
või on need healoomulised. Esmalt mõõdetakse vererõhku ning
teostatakse südamefilm (elektrokardiogramm), mille alusel
hinnatakse ekstrasüstoli iseloomu ja sagedust. Kahtlusel südamehaigusele
teostatakse lisaks ehhokardiograafia (südame
ultraheliuuring). Kui lisalöögid tekivad hoogudena, st ei ole püsivad,
kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist ehk Holter
monitooringut.
Ravivõimalused
Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või
ebameeldivaid tundmusi. Peamiseks ravimiks on beetablokaator
(metoprolool, atenolool,
propranolool), harvem Na+-kanali
blokaatorid (meksiletiin) ning teised
antiarütmikumid.
Kui ventrikulaarseid lisalööke tekib
palju ning nad on järjestikku, võib see oluliselt häirida vereringet. Sel juhul
on vajalik haiglaravi: antiarütmikum lidokaiini manustamine
ja/või kardioversioon - südame normaalse rütmi taastamine
elektriimpulsi abil ("elektriokk").
Prognoos
Supraventrikulaarsed ekstrasüstolid ei kujuta endast tavaliselt ohtu
tervisele ning sageli ei ole kaasuvaks ka ühtegi
südamehaigust. Ventrikulaarsete lisalöökide puhul võib kehtida sama, kuid nad
on sagedamini mõne südamehaiguse väljenduseks või tüsistuseks, mistõttu prognoos
oleneb vastavast haigusest. Sagedaste, järjestikuste ventrikulaarsete
lisalöökide puhul on oht ventrikulaarse tahhükardia ning
äkksurma tekkeks.
Ennetamine
Ekstrasüstooliat ei ole alati võimalik ennetada. Siiski on võimalik vältida
lisalööke soodustavaid faktoreid: suitsetamist, alkoholi ja kohvi liigtarbimist
ning stressi.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrissons
Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused,
1999
|