Emakaverejooks menopausis
Hemorrhagia ex
utero (lad.k) Menopausal uteral bleeding (ingl.k)
Seletus Emakaverejooks, mis tekib 6 või enam kuud
peale menstruatsioonide lakkamist.
Ülevaade Menopausijärgne verejooks sugutraktist
ei ole kunagi normaalne. Menopausis kujunenud verejooksude põhjuseks võivad olla
nii healoomulised kui halvaloomulised muutused, millest viimased vajavad
ilmtingimata ravi.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismidMõnikord võib olla inimesel endal olla
raske verejooksu päritolu kindlaks teha. Seega võib veri pärineda ka
lahkliha piirkonnast, pärasoolest, kusitist . Kõige sagedasemaks emakaverejooksu
põhjuseks menopausis on hormoonasendusraviga saadud östrogeenide mõjul taas
funktsioneeriv emaka limaskest, mistõttu ka postmenopausaalsel naisel esineb
regulaarne igakuine vereeritus tupest (menstruatsioon ). Siiski kui esineb hormoonasendusravi foonil vahemäärimisi või ebaharilikult rohke verehulgaga vereeritust, on vajalikud täiendavad uuringud. Menopausaalse östrogeeni puuduse tõttu on nii tupe kui ka välissuguelundite limaskestad õhukesed ja kergesti traumeeritavad, põhjustades veritsusi, eriti vahekorrajärgselt. Verejooksu põhjuseks võivad olla
genitaaltrakti kasvalised protsessid. Siia kuuluvad: endomeetriumi
hüperplaasia (emakalimaskesta ülemäärane vohamine);
endomeetriumi polüüp; endomeetriumi vähk; emakakaelavähk; emaka hea- ja
halvaloomuline kasvaja; harvemini munasarja või munajuha
vähkkasvaja . Kaasaegne hormoonasendusravi on siiski kollaskeha hormooni poolt tasakaalustatud, mille tõttu endomeetriumi vohamine ja kasvajaliste protsesside areng on takistatud. Verejooksu põhjuseks võib olla ka menopausis põletik või sugulisel teel leviv haigus. Sümptomid ehk avaldumine Määrimine, veritsus või tugev verejooks peale menopausi teket, s.t. peale menstruatsioonide lakkamist.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks
Verejooksu märkab tavaliselt naine ise. Põhjalik küsitlus arsti
poolt aitab kaasa verejooksu põhjuse selgitamisele. Vajalik on günekoloogiline
läbivaatus , mille käigus arst võib näha õhenenud limaskesti täppverevalumite või lõhenemistega. Läbivaatuse käigus võib ka avastada emaka ja munasarja piirkonna suurenemist, uudismoodustisi - tavaliselt postmenopausaalses eas seesmised suguorganid taandarenevad ja pole arsti jaoks käega katsudes tuntavad. Mõnikord võib olla vajalik diagnoosi
täpsustamiseks ja verejooksu lõpetamiseks emakaõõne abrasioon (puhastamine), millest saadud koematerjali uuritakse mikroskoopiliselt. Tavaliselt kuulub uuringute hulka ka
ultraheli, millega on võimalik hinnata emakalimaskesta
seisundit. Ultraheli võib tuua ilmsiks ka võimalikud kasvajalised
protsessid. Mõnedel juhtudel on võimalik ravi ka medikamentoosselt. RavivõimalusedÄgeda verejooksu peatamiseks ja põhjuse selgitamiseks võidakse teostada emakaõõne abrasioon (puhastamine). Põhiravi sõltub aga konkreetsest põhjusest. Korduvate verejooksude puhul võib olla vajalik emaka eemaldamine operatsiooni teel. Prognoos Sõltub allolevast põhjusest. Healoomulise haiguse, limaskestade õhenemisest tingitud veritsuste prognoos on hea. Pahaloomuliste kasvajate prognoos sõltub haiguse ulatusest, levikust ja on tõsisem. Ennetamine Regulaarne naistearsti külastus ning günekoloogiline kontroll ka postmenopausaalses eas võimaldab varakult avastada haiguslikud kõrvalekalded ning osaliselt ennetada ka emakaverejookse.
Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik
|