1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Ebatäiuslik luuteke
Eesnäärme adenoom
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia
Eesnäärme põletik
Eesnäärmevähk
Ehhinokokkoos
Ekseem, nummulaarne
Ekseem, seborroiline
Ekstrasüstolid
Elektritrauma
Emakakaela düsplaasia
Emakakaela põletik
Emakakaela vähk
Emakakeha vähk
Emakaverejooks menopausis
Emakaväline rasedus
Endokardiit
Endometrioos
Enneaegne platsenta irdumine
Enneaegne sünnitus
Enneaegne vastsündinu
Enterobiaas
Entsefaliit
Enurees
Eosinofiilne fastsiit
Ependümoom
Epidermolüüs
Epididümiit, orhiit
Epiduraalne hematoom
Epiglotiit
Epilepsia
Erektsioonihäire
Erüsiipelas
Erütrasma
Erütroplaakia
Essentsiaalne trombotsütopeenia

Emakakeha vähk

ka endomeetriumivähk;
emaka adenokartsinoom
Carcinoma corpi uteri (lad.k)
Endometrial cancer (ingl.k)

Seletus
Endomeetriumivähk on emakakeha limaskestast, endomeetriumist, alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Emakakehavähk esineb peamiselt postmenopausis naistel. Vaid ligikaudu 25% haigestunutest on premenopausis naised.
Suurem risk haigestuda on läänemaailma naistel ja väga madal risk ida poolsetes riikides.
Eestis diagnoositakse aastas umbes 180 uut haigusjuhtu.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Emakaõõnt vooderdavast limaskestast tekkinud adenokartsinoomid võivad areneda normaalsest, taandarenenud ehk atroofilisest limaskestast (esineb tavaliselt menopausis) või hüperplastilisest ehk liigselt vohavast endomeetriumist.
Arvatakse, et on olemas kaks mehhanismi, kuidas emakakehavähid tekkivad.

Umbes 75% juhtudest on limaskesta hüperplaasia ehk liigse kasvu tekkepõhjuseks naissuguhormoonide, östrogeenide mõju - kas selle liigne tootmine organismi poolt või väljastpoolt manustatav östrogeen. Liigselt vohava limaskesta pinnalt on tekkinud pahaloomuline kasvaja.
25% naistest tekib kasvaja spontaanselt ja ei leita seost ebatüüpilise limaskesta hüperplaasiaga, neil on ka halvem prognoos tervenemisele.
Teiste võimalike riskifaktoritena tuuakse välja järgnevad võimalused:

  • kõrge loomse rasva sisaldus toidus
  • ülekaalulisus
  • mittesünnitamine
  • hiline menopaus
  • suhkruhaigus,
  • kõrgvererõhutõbi,
  • perekonnas esimese ringi sugulastel endomeetriumi vähk
  • varem esinenud rinna-, jämesoole-, munasarjavähk
  • vaagna kiiritus

     

Nagu kõigil pahaloomulistel kasvajatel on ka endomeetriumi vähile iseloomulik läbida teisi kudesid ja levida vere- ja lümfiteid pidi. Metastaasid ehk siirded võivad tekkida lümfisõlmedesse, tuppe, munasarjadesse, jämesoolde, põide, kõhukoopasse, ka luudesse, kopsu, maksa.

Sümptomid ehk avaldumine

Varases haiguse staadiumis võivad kaebused puududa.
Postmenopausis naistel on kõige olulisemaks sümptomiks veitsus tupest või ka muu ebaloomulik voolus tupest.
Premenopausis naistel on kaebusteks ülemäärane veritsus menstuatsiooni ajal ja määrivad veritsused 2 menstruatsiooni vahel.
Kaugele arenenud kasvaja puhul, mis haarab ümbritsevaid kudesid võivad esineda valud väikeses vaagnas, urineerimishäired, defekatsioonihäired.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Endomeetriumivähi kahtlusel võetakse emakaõõnest koematerjali, mida uuritakse mikroskoobi all võimalike kasvajarakkude avastamiseks.
Vaagnat ja kõhukoobast uuritaks ultraheli ja/või kompuutertomograafilise uuringuga, et teha kindlaks kui kaugele on haigus arenenud ja millised on operatsiooni võimalused.
Vastavalt vajadusele tehakse lisauuringuid patsiendi üldseisundi hindamiseks - põletiku näitajad vereanalüüsist, röntgenuuring kopsudest siirete avastamiseks jm. 

Ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad haiguse staadiumist, ehk sellest, kui kaugele on haigus arenenud, haige üldseisundist, kaasuvatest haigustest kasvaja diagnoosimise hetkel.
Kasutusel on operatiivne ravi, nii kehasisene kui kehaväline kiiritus, hormoon- ja keemiaravi.

Milliseid raviviise ja nende kombinatsioone kasutatakse otsustatakse igal haigusjuhul individuaalselt. Eesmärgiks on hävitada nii palju kasvajrakke kui võimalik. Kui tervendamine pole enam võimalik, siis aidata patsiendil oma eluga hakkama saada võimalikult väheste vaevustega.

Prognoos

Prognoos sõltub haiguse arengustaadiumist ja kasvaja iseloomust. Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravivõimalused ja väljavaated edasisele elule ja tervenemisele.

Ennetamine

Kui võimalik, siis vältida välditavaid riskifaktoreid.
Kasutada nii rasestumisvastaste preparaatidena kui hormoonasendusravis östrogeen-progesteroon kombineeritud ravimeid.
Oluline on ka varane pöördumine kahtlaste sümptomite ilmnemisel arsti poole.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee