Endokardiit
ka infektsioosne endokardiit; südame
sisekesta põletik Endocarditis infectiosa (ld.k) Infectious
endocarditis (ingl.k)
Seletus Südameklappide ning südame sisekesta põletik,
mida põhjustavad bakterid ja teised mikroorganismid.
Ülevaade Endokardiit on suhteliselt harva esinev raske
infektsioosne haigus. Endokardiidist on eriti ohustatud
südamerikke või tehisliku südameklapiga
inimesed, vahel võib haigus tekkida mõne meditsiinilise
protseduuri tüsistusena. Haiguse kulg on äärmiselt raske
ning vajab kiiret arstiabi ning pikaajalist ravi
antibiootikumidega. Meestel esineb
endokardiiti ligi 2 korda sagedamini kui naistel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Iga inimese vereringes on aeg-ajalt baktereid, kuid
organismis on mitmeid mehhanisme, kuidas need bakterid kiiresti
hävitada, et ei tekiks haigust. Üheks selliseks mehhanismiks on sile
veresoonte ja südameklappide
sisepind, mistõttu bakter ei saa sinna kinnituda, ta kantakse
verevooluga edasi ning hävitatakse vererakkude poolt. Teatud südamehaiguste
puhul kasutavad bakterid ära rikutud veresoone või südameklapi pinda ning
kinnituvad sinna, moodustades kogumikke.
Taolised kogumikud võivad pääseda liikuma vereringesse,
mistõttu põletik levib ka teistesse kehaosadesse või põhjustavad
veresoonte sulgust. Kõige sagedamini endokardiiti tekitavad
bakterid on stafülokokid ning
streptokokid.
Sümptomid ehk avaldumine
Algava endokardiidiga isikul võivad esineda vaid tagasihoidlikud haigusnähud,
mis ei viita raske infektsiooni olemasolule. Kui põhjustav bakter on agressiivse
iseloomuga, võib aga haigus koheselt avalduda raskelt. Lisaks erinevad
sümptomid vastavalt sellele, millised elundid peale südame on haaratud, kuid
enamasti on need siiski üldised haigusnähud: Kõige tüüpilisem on
palavik, millega kaasuvad külmavärinad.
Väsimus, isutus, kaalulangus ning üldine halb
enesetunne võivad olla eksitavad, kuna nad on sagedamini viirushaiguse
kaasnähud. Veerand kõigist haigetest võib tunda
liigesvalusid, peaaegu kõigil tekib südame kuulatlusel
stetoskoobiga kahin, mis viitab südant haaranud põletikule.
Kolmandikul haigetest kujuneb südame puudulikkus, mis vajab
intensiivset ravi. Isegi närvihaigustele omased sümptomid võivad olla
haiguspildis esikohal, kuid mitte sageli. Bakterite kinnitumiskohast lahti
pääsenud kogumikud ummistavad veresooni, mistõttu nahale ja limaskestadele (nt.
suuõõnde) tekivad väikesed peenetäpilised verevalumid.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kõige olulisem diagnostiline meetod on verekülvi võtmine.
Kasutades vastavaid söötmeid kasvatatakse laboris haige verest saadud bakterid,
et teada saada nende liik ning selle alusel määrata õige ravi. Veres on
kiirenenud settereaktsioon, võib esineda kehvveresust ehk
aneemiat. Kui bakteritest koosnevad
trombid on ummistanud neerude veresooni, siis leitakse
uriinianalüüsis verd ning valku.
Elektrokardiogramm ehk südamefilm võib ilmestada mitmeid
erinevaid häireid südametegevuses (arütmia, juhtivuse häired). Sageli on vajalik
lisaks teha ehhokardiograafiline ehk südame
ultraheliuuring.
Ravivõimalused
Ilma ravita on äge bakteriaalne endokardiit alati surmaga lõppev
haigus. Kuna endokardiiti põhjustavad valdavalt bakterid, siis on peamiseks
ravivahendiks antibiootikumid. Antibiootikumi valik sõltub
haigust tekitavast bakterist, mille kohta saadakse infot verekülvist. Ravi on
sageli kauakestev (4-6 nädalat ja rohkem). Olenevalt haiguse
raskusest vajatakse tihti ravi intensiivravipalatis, kus on
pidevalt võimalused jälgida isiku seisundit ning vajadusel anda kiiresti
esmaabi. Juhul, kui põletik ei reageeri antibiootikumidele piisavalt hästi,
kasutatakse kirurgilist ravi (südameklappide puhastus või klapi
asendamine).
Prognoos
Haigus reageerib antibiootikumravile 3 päeva kuni nädala jooksul, kuid väga
raske kulu korral isegi hiljem. Palaviku langemine on hea prognostiline näitaja.
Kuna aga bakterite kogumikud võivad kahjustada ka teisi organeid, sõltub
paranemine nende kahjustuste ulatusest ning raskusest. Tavaliselt on suremus
<10%. Prognoosi halvendavad mitme südameklapi haaratus, mitme erineva bakteri
koosesinemine, kõrge iga, raske südamepuudulikkus ning infektsioonist tingitud
okk. Tüsistustena võivad tekkida veresoonte kotjad laiendid ehk
aneurüsmid, südameklappide puudulikkus ning
mädakogumikud ehk abstsessid.
Ennetamine
Kuna endokardiit on sageli seotud kirurgiliste protseduuride või tehislike
südameklappidega, peavad need isikud olema eriti ettevaatlikud krooniliste
põletikkude suhtes. Tihti kasutatakse protseduuride järgselt ka ennetavat
antibiootikumidega ravi, kuid seegi ei välista alati infektsiooni
teket.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrissons
Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused,
1999
|