Emakakaela vähk

Carcinoma colli uteri (lad.k)
Cervical cancer (ingl.k)

Seletus
Emakakaelavähk on emakakaela lamerakkepiteelist arenenud pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Keskmine iga haigestumisel emakakaelavähki on 50a., kuid see haigus võib esineda ka 20 aastaselt. Emakakaelavähk esineb tänapäeval järjest noorematel naistel.
Emakakaela vähki esineb rohkem madala sotsioökonoomilise grupi ja halva meditsiinilise järelvalvega naiste hulgas.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Emakakaelavähki võib vaadelda kui suguliselt levivat haigust. Kui naine pole kunagi olnud seksuaalvahekorras on kaduvväike võimalus, et ta haigestub sellesse vähki. See seletub asjaoluga, et seksuaalvahekorra ajal on võimalik nakatuda inimese papilloomiviirusega (HPV), mis on oluliseks emakakaelavähi riskifaktoriks. On näidatud, et 90-100% neist vähkidest on seotud HPVga, kuid mitte iga papillomiviirus ei kutsu esile vähi teket, ainult mõned kindlad tüved.
Seega, mida varem on alustatud sugueluga ja mida rohkem on olnud seksuaalpartnereid, seda suurem on risk haigestuda emakakaelavähki.
Sigarettide suitsetamine: arvatakse, et soodustab vähi teket, kuna kahjustab immuunsüsteemi.
HIV positiivsed ja teised langenud immuunsusega naised on samuti disponeeritud emakakaela vähi tekkele.
Emakakaelavähile eelneb nn. emakakaela düsplaasia (rakuline ja koeline väärmoodustumine), mis vähile soodsatel tingimustel areneb aeglaselt pahaloomuliseks kasvajaks
Emakakaelavähk levib esmalt ümbritsevatele kudedele, lümfiteede kaudu vaagna lümfisõlmedele ja kõhuaorti ümbritsevatele lümfisõlmedele.
Võimalik on ka levik vereteede kaudu.

Sümptomid ehk avaldumine

Emakakaela düsplaasia tavaliselt mingisuguseid vaevusi ei põhjusta ja avastatakse tänu Pap-testile.
Menstrueerivatel naistel on emakakaelavähi sagedasemateks sümptomiteks  veritsused kahe menstruatsiooni vahelisel ajal. Ka väga suure vereeritusega menstruatsioonid, verejooksud emakast ja veritsemine peale suguühet võivad olla emakakaelavähi tunnusteks.
Harvemateks ja juba levinud kasvaja tunnusteks võivad olla urineerimis- ja defekatsioonihäired, neerupuudulikkus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kasvaja kahtlusel ja ka profülaktiliseks, ennetavaks, uuringuks võetakse emakakaelalt spetsiaalse harjakesega rakulist materjali, mida uuritakse mikroskoobi abil, et avastada ebanormaalseid rakke (nn.Pap test).
Profülaktiliselt peaks iga üle 18 aastane naine sellise läbivaatuse kord aastas läbima, kui 3 või enam uuringut on olnud normaalsed, võib edaspidi analüüse korrata 2-3 aasta järel.
Muutuste korral Pap- testis tehakse lisauuringuid kasvaja olemasolu täpsustamiseks:
Kolposkoopia - suurendust võimaldava seadeldise abil on võimalik paremini kui palja silmaga näha emakakaela ja seal olevaid muutusi.
Biopsa ehk proovitüki või suurema koetüki võtmine mikroskoopiliseks uuringuks kasvajarakkude avastamiseks ja haiguse ulatuse määramiseks.
Vähi võimaliku leviku kindlakstegemiseks organismis võivad vajalikud olla  lisauuringud - ultraheli, röntgenuuring, kompuutertomograafiline uuring.

Ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad kasvaja staadiumist ja on iga patsiendi puhul individuaalsed.
Kasvaja kirurgiline eemaldamine, milleks on erinevaid võimalusi sõltuvalt kasvaja suurusest kas ainult emakakaela eemaldamine või kui kasvaja on levinud emakast väljapoole, siis vajadusel koos emaka ja munasarjadega ka põie, pärasoole ja vaagna lümfisõlmede eemaldamine.
Kiiritusravi sõltuvalt vajadusest kas kehaväline või kehasisene, vahel kasutatakse ka keemiaravi.
Erinevaid raviviise kasutatakse vajadusel kombineeritult sõltuvalt konkreetsest haigusjuhust.

Prognoos

Prognoos sõltub kõige enam haiguse staadiumist (I-IV), ehk sellest, kui kaugele on kasvaja arenenud diagnoosimise hetkeks. Teised prognoosi mõjutavad tegurid on inimese üldine seisund, kaasuvate haiguste olemasolu, kasvajarakkude allumine ravile.
Varase staadiumi korral on võimalik ka täielik haigusest paranemine, mida kaugemale on haigus levinud ja mida halvaloomulisemad on kasvajarakud, seda halvem on prognoos. Suurem osa naistest, kellel on viimase staadiumi vähk elavad alla 5 aasta.

Ennetamine

Hoiduda riskifaktoritest.
Varase avastamise seisukohalt on oluline käia korrapäraselt günekoloogilises kontrollis.