1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Ebatäiuslik luuteke
Eesnäärme adenoom
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia
Eesnäärme põletik
Eesnäärmevähk
Ehhinokokkoos
Ekseem, nummulaarne
Ekseem, seborroiline
Ekstrasüstolid
Elektritrauma
Emakakaela düsplaasia
Emakakaela põletik
Emakakaela vähk
Emakakeha vähk
Emakaverejooks menopausis
Emakaväline rasedus
Endokardiit
Endometrioos
Enneaegne platsenta irdumine
Enneaegne sünnitus
Enneaegne vastsündinu
Enterobiaas
Entsefaliit
Enurees
Eosinofiilne fastsiit
Ependümoom
Epidermolüüs
Epididümiit, orhiit
Epiduraalne hematoom
Epiglotiit
Epilepsia
Erektsioonihäire
Erüsiipelas
Erütrasma
Erütroplaakia
Essentsiaalne trombotsütopeenia

Erütrasma

Erythrasma (ld.k)
Erythrasma (ingl.k)

Selgitus
Erütrasma on kergekujuline nahapõletik, mis paikneb nahavoltides ja mille tekke aluseks on naha normaalse mikrofloora häirumine.

Ülevaade
Enamasti paikneb erütrasma voltidevahelises nahapiirkonnas (kubemes, munandikotil, kaenlaalustes, tuharatevahel või rindade alusi).
Haigus tekib sagedamini kuumas kliimas ning ülekaalulistel ja suhkurtõvega isikutel.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Soodsatel tingimustel hakkab nahal vohama normaalsesse mikrofloorasse kuuluv pisik nimega Corynebacterium minutissimum. Selle taagjärjel tekib nahale pruunikas-punane laik, mis pidevalt suureneb ja võib lõpuks muutuda kuni peopesa suuruseks.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus avaldubki eelpool kirjeldatud nahamuutustega. Nahk laikude pinnalt näib kergelt kortsuline ja võib pisut ketendada.
Enamasti selline lööve kaebusi ei põhjusta, küll aga võib tekkida sügelus, kui nahk muutub higiseks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haigust on võimalik kindlaks teha nahamuutust vaadeldes. Lisauuringutena võidakse kasutada:
 UV- valguse lampi, mille abil tekib haigestunud piirkonnas korallpunane helendus. See on tingitud teatud ainetest, mis tekivad  korüünebakterite elutegevuse käigus;
 Nahakettusid võib uurida mikroskoobi all, et avastada haigustekitajaid;
 Nahalt võib võtta külvi, et kasvatada haigustekitajaid välja spetsiaalsel söötmel.
Enamasti piisab siiski naha vaatlusest tavalises ja UV valguses.

Ravivõimalused

Nahavoltide vahelisi piirkondi peab pesema antibakteriaalse seebiga ning seejärel kogu keha korralikult kuivatama. Riided peavad olema õhku läbilaskvad ning looduslikust materjalist.
Kahjustunud naha piirkonda võib määrida antibakteriaalset kreemi (tavaliselt erütromütsiiniga), harvem osutub vajalikuks suukaudne antibiootikumikuur.

Prognoos

Prognoos paranemisele on hea, kuid kahjuks kipub haigus korduma. Sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda arsti vastuvõtule ja korrata ravikuuri.

Ennetamine

Soodustavateks faktoriteks on soe niiske ilmastik, rohke higistamine, ülekaalulisus, kitsad sünteetilisest materjalist riided, suhkruhaigus ja ka vähene nahapuhtuse eest hoolitsemine. Neid olukordi vältides saab haigust edukalt ära hoida.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee