1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Ebatäiuslik luuteke
Eesnäärme adenoom
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia
Eesnäärme põletik
Eesnäärmevähk
Ehhinokokkoos
Ekseem, nummulaarne
Ekseem, seborroiline
Ekstrasüstolid
Elektritrauma
Emakakaela düsplaasia
Emakakaela põletik
Emakakaela vähk
Emakakeha vähk
Emakaverejooks menopausis
Emakaväline rasedus
Endokardiit
Endometrioos
Enneaegne platsenta irdumine
Enneaegne sünnitus
Enneaegne vastsündinu
Enterobiaas
Entsefaliit
Enurees
Eosinofiilne fastsiit
Ependümoom
Epidermolüüs
Epididümiit, orhiit
Epiduraalne hematoom
Epiglotiit
Epilepsia
Erektsioonihäire
Erüsiipelas
Erütrasma
Erütroplaakia
Essentsiaalne trombotsütopeenia

Endometrioos

Endometriosis (lad.k)
Endometriosis (ingl.k)

Seletus
Haigus, mille korral emaka limaskesta (endomeetriumi) sarnane kude asetseb väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid.

Ülevaade
Kõige sagedasemad endometrioosi kollete leidumiskohad on väikevaagnas ja munasarjades, aga ka teistes elundites (nt. sooles vm.). Olenemata oma asukohast võib enometrioosi kolle funktsioneerida sarnaselt normaalsele emaka limaskesta koele emakas st. läbida samad menstruatsioonitsükli etapid. Noortel naistel põhjustab endometrioos tavaliselt lastetust, sekundaarset düsmenorröad ehk valulikku menstruatsiooni, verejookse. Menopausis endometrioos kaob nagu lakkab funktsioneerimast ka normaalne endomeetrium.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Endometrioosi puhul asetseb emaka limaskestale sarnane kude väljaspoole emakat. Endometrioosi kude on östrogeenist (munasarjas toodetav naissuguhormoon) sõltuv ja talitleb emakalimaskestale sarnaselt . Tavaliselt paiknevad endometrioosikolded väikevaagnaelundite peritoneaalsel (kõhukelmega kaetud) pinnal või munasarjades, operatsiooni lõikehaavadel, kuid võivad paikneda põhimõtteliselt igal pool organismis.

Viljastumisvõimelises eas naiste hulgas esineb endometrioosi 10%. Endometrioos on noorte naiste haigus, keskmine vanus on 25-30 aastat. Endometrioos esineb tihti keskmisest kõrgema sotsiaalse ja intellektuaalse tasemega naistel, kes on tahtlikult või tahtmatult lastetud või vähelapselised. Endometrioosi täpne tekkemehhanism on selgitamisel. Esineb mitmeid teooriaid. Metaplaasia teooria kohaselt saab endometrioos alguse emakalimaskestaks areneva eellaskoe rakkudest, mida mõjutab tundmatu faktor. Implantatsiooniteooria kohaselt satub endomeetriumikude menstruaalverega takistunud väljapääsu tõttu läbi munajuhade kõhuõõnde ning kinnitub sinna. Endomeetriumikude võib levida ka vere ja lümfi vooluga. Endometrioosile omase koe moodustumist mõjutavad immunoloogilised ja kasvufaktorid, samuti soodne hormonaalne seisund.

Endometrioosi kude toodab endomeetriumile sarnaselt prostaglandiine (bioaktiivne aine). Prostaglandiinide liig põhjustab valulikke emaka kokkutõmbeid ja häirib munajuhade talitlemist. Endometrioos võib põhjustada liidete teket munajuhades ja väikevaagnas viies munajuhade sulgumiseni ja viljatuse tekkeni. Endometrioos võib kasvada allolevasse koesse, sagedamini esineb selletaolist kasvu emaka ja pärasoole vahelises süvendis. Moodustuvad kühmud põhjustavad valulikkust vahekorra ajal. Munasarja sees paiknevat endometrioosi kollet nim. endometrioomiks e. shokolaaditsüstiks, mis menstruatsiooni ajal veritsedes suureneb. Selline tsüst võib pöörduda või lõhkeda ja põhjustada ägedat tugevat kõhuvalu.

Sümptomid ehk avaldumine

Endometrioos võib kulgeda kaebusteta .

Kuid võib esineda tugevat alakõhu- ja ristluu piirkonna valu , eriti enne menstruatsiooni.

Samuti võib esineda vahekorraaegset kõhuvalu ja menstruatsioonile eelnevat pruunikat määrivat voolust .

Kui endometrioosi kude haarab pärasoole või kusejuhad võib esineda valulikkust või veritsust urineerimisel või istel .

Haigusega kaasub tihti viljatus .

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haigust diagnoositakse kaebuste ja günekoloogilise leiu alusel.

Tupes, emakakaelal või operatsiooniarmidel näeb vaatlusel iseloomulikke punakas- pruunikaid või sinakaid alasid.

Emakas võib olla liidete tõttiu tahapoole kaldunud ja emakamanustega liidetes. Emaka kõrval paiknevad koed võivad olla katsudes hellad.

Ultraheliga võib näha munasarjas endometrioomi.

Lõplik diagnoos selgub siiski alles laparoskoopilise (kõhuõõnesisene vaatlus) operatsiooni käigus.

Ravivõimalused

Ravi valik sõltub haiguse raskusastmest, rasestumise soovist, patsiendi vanusest.

Kirurgilise raviga endometrioosi kolded eemaldatakse, liited vabastatakse. Raskete muutuste korral, kui naisel ei ole rasestumise plaani võidakse emakas ja /või munasarjad ja munajuhad eemaldada.

Kergete haigusvormide korral võib kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid hormoontablette või ainult kollaskehahormooni sisaldavat ravimit, mille tulemusena endometrioidne kude väheneb ja valu väheneb.

Keskmise haigusraskuse puhul kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suguhormoone vabastava hormooni tootmist ja sellega seoses tekib organismis menopausi taoline seisund, mille käigus endometrioos taandub.

Sagedasti on kirurgiline ja medikamentoosne ravi kombineeritud.

Valu leevandamiseks võib kasutada prostaglandiinide tootmist pärssivaid valuvaigisteid (ibuprofeen, tolfenaamhape).

Prognoos

Ilma ravita haigus ja kaebused süvenevad. Raskete anatoomiliste ja immunoloogiliste muutuste tõttu võib olla rasestumine raskendatud ja mõnikord ei too ka ravi soovitud eesmärki.

Menopausis haigus taandub iseenesest.

Ennetamine

Endometrioosi saab vältida laste varajase sünnitamise ja püsiva hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide tarvitamisega.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee