Erektsioonihäire
ka impotentsus Erectile dysfunction,
impotence (ingl.k.)
Selgitus Erektsioonihäire on kestev võimetus saavutada
või säilitada suguühteks vajalikku erektsiooni ehk suguti jäigastumist.
Ülevaade Uuringute alusel esineb erineva raskusega
erektsioonihäireid 52 %-l meestest vanuses 40-70 eluaastat. Nendest 17%-l esineb
kerge raskusastmega, 25%-l keskmise
raskusastmega ja 10%-l täielik erektsioonihäire.
Peamiste erektsioonihäiret põhjustavate faktorite seas on diabeet ehk
suhkruhaigus, südamehaigused, kõrgvererõhutõbi. Kõrge on erektsioonihäirete
esinemine meestel, kes on läbi teinud eesnäärmevähi operatsiooni või
kiiritusravi.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Erektsiooni tekkeks on vajalik peenise ja väikese
vaagna närvide stimulatsioon, mille tulemusena intensiivistub
arteriaalse vere juurdevool peenisesse samal ajal kui venoosse
vere äravool väheneb miinimumini. Seega osalevad erektsiooni tekkes
mitmed erinevad organsüsteemid ja erektsiooni häire põhjus võib olla väga
erinev. Erektsioonihäireid võib tekkepõhjuste järgi jagada
psühhogeenseteks ja orgaanilisteks.
Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjuseks võib olla
depressioon, pikka aega kestnud stress, ärevus, hirm seksuaalse
vahekorra ebaõnnestumise ees. Üle poolte erektsioonihäiretest
orgaanilised. Orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused
on: veresoonkonna haigused, mille tagajärjel tekib
arteriaalse vere pealevoolu puudulikkus peenisesse (näiteks suurte veresoonte
kahjustumine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel, väikeste
veresoonte kahjustumine diabeedi
korral), endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete
talitluse häired (näiteks väikesemahulised testised ehk
munandid, madal testosterooni ehk meessuguhormooni sisaldus
veres), neuroloogilised põhjused (näiteks väikeste
närvide kahjustumine diabeedi korral, väikese vaagana närvide kahjustus
kirurgilise operatsiooni tagajärjel, seljaaju trauma
jt.), ravimitest tingitud (mitmesugused meditsiinis
kasutatavad ravimid võivad põhjustada erektsioonihäireid, aga ka alkoholi
tarbimine ja suitsetamine).
Sümptomid ehk avaldumine
Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti jäigastumise
mittetekkimisena või ei õnnestu erektsiooni säilitada
piisavalt kaua sugulise vahekorra läbiviimiseks. Samuti on oluline, et
eelpoolnimetatud kaebused oleksid kestnud pikemat aega.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Äärmiselt oluline on eelnev täpne küsitlus psühhogeensete
põhjuste väljaselgitamiseks (lähedase inimese hiljutine kaotus, abielu lahutus,
majanduslikud raskused, töökoha kaotus jm.). Samuti peab teadma inimese
alkoholi tarbimise ja0 suitsetamise määra kohta, kas ja
milliseid ravimeid ta kasutab, eelnevad
traumad, operatsioonid ning kaasuvad
haigused.
Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused
erektsioonid" ehk peenise loomulik jäigastumine hommikul tõustes.
Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe
sekundaarsete sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon),
pulsse jalgadel, neuroloogilist leidu. Vereanalüüsis määratakse veresuhkru ja
testosterooni tase. Vajadusel viiakse läbi spetsiaalsed uuringud peenise
verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks nagu näiteks
Doppler-ultraheliuuring, arteriograafia
(veresoonte hindamine kontrastainega), ravimitega esilekutsutud
kunstliku erektsiooni hindamine.
Ravivõimalused
Psühhogeensete põhjuste korral rakendatakse psühhoteraapiat.
Vahel aitab lisaks ühekordsest erektsiooni soodustava ravimi manustamisest, et
inimene saaks üle esialgsest kartusest ebaõnnestumise ees. Orgaaniliste häirete
korral on oluline ka võimalusel erektsioonihäiret esilekutsuva
põhihaiguse ravi. Esialgse vahendina on erektsioonihäirete
ravis kasutusel ka spetsiaalsed mehhaanilised vaakumpumba mehhanismiga
töötavaid vahendid. Tõsisemate erektsioonihäirete korral kasutatakse
medikamentoosset ravi, mida saab vastavast ravimist lähtuvalt
kasutada kas peenise siseste süstidena või
tablettravina. Teistele ravimeetoditele allumatutel juhtudel on
võimalik kirurgiline peenise proteesi paigaldamine.
Prognoos
Psühhogeense erektsioonihäire korral, eriti kui on tegemist noore mehega,
kellel pole olnud pikaajalist püsisuhet on paranemine enamasti täielik.
Samas on kaasaegse medikamentoosse raviga saadud üle 50%-l
erektsioonihäirega meestest rahuldavaks seksuaalvahekorraks soovitud
efekt.
Ennetamine
Erektsioonihäirete tekke ennetamiseks on oluline tagada mõõdukas kehaline
aktiivsus, elada normaalset seksuaalelu, toituda tervislikult, vältida
ülemääraseid pingeid tööl ja eraelus. Kahtluste tekkimisel pidada julgelt nõu
(meeste)arstiga.
Kasutatud kirjandus
1. Velgre T, Uroloogia Tallinn 1979 2. MacFarlane M T,
Urology 2nd ed. Williams&Wilkins 1995 3. Tanagho E A, Smiths
General Urology 15th ed. McGraw-Hill 2000
|