Ebatäiuslik luuteke Eesnäärme adenoom Eesnäärme healoomuline hüperplaasia Eesnäärme põletik Eesnäärmevähk Ehhinokokkoos Ekseem, nummulaarne Ekseem, seborroiline Ekstrasüstolid Elektritrauma Emakakaela düsplaasia Emakakaela põletik Emakakaela vähk Emakakeha vähk Emakaverejooks menopausis Emakaväline rasedus Endokardiit Endometrioos Enneaegne platsenta irdumine Enneaegne sünnitus Enneaegne vastsündinu Enterobiaas Entsefaliit Enurees Eosinofiilne fastsiit Ependümoom Epidermolüüs Epididümiit, orhiit Epiduraalne hematoom Epiglotiit Epilepsia Erektsioonihäire Erüsiipelas Erütrasma Erütroplaakia Essentsiaalne trombotsütopeenia
|
Enurees
ka
uriinipidamatus; Voodimärgamine Enuresis (ld. k.) Bedwetting
(ingl. k.)
Seletus Enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk
“allapissimine”, mida võib esineda kas ainult öösel või nii öösel kui
päeval.
Ülevaade Voodimärgamine peaaegu igal öösel esineb 15 %-l
kuni 5-aastastest lastest ja on endiselt probleemiks 3 %-l kuni 15-aastaste
laste seas. Tavalisim põhjus selleks on kusepõie kontrolli küpsuse
hilinemine. Sageli on tegu päriliku
seisundiga.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Lapsed saavutavad tahtele alluva kontrolli oma kusepõie tühjenemise üle üsna
erinevatel vanuseperioodidel. Juba 2. eluaastal
hakkab laps tunnetama oma kusepõie täitumist, aga ta ei suuda veel
teadvustada urineerimistungi algust. Just 2.-4. eluaastal õpib laps
pissihäda ka pisut kinni pidama, et õigel ajal potile jõuda. Pikema "kuiva"
ajavahemiku järel uuesti tekkinud enureesi puhul võib olla tegu
emotsionaalse üleelamise tagajärjel tekkinud seisundiga.
Enurees võib tekkida isegi sel juhul, kui perekonda sünnib teine järeltulija,
kes osa vanemate tähelepanu endale nõuab, rääkimata tõsisematest hingelistest
probleemidest nagu vanemate lahutus, surm perekonnas ja muu stress.
Nii
mõnigi kord on enureesis "süüdi" mugavad pampersid. Laps tunneb
end neis kuivana ja hästi ega hooligi potile minekust. Öise enureesi tekkel
on oma osa antidiureetilisel hormoonil ehk
vasopressiinil. Enureetikutel on täheldatud vasopressiini
öise tootmise vähenemist, millest tingituna eritub öösel uriini sama palju
kui päeval. Kui siia lisandub veel sügav uni, ei laps ärka häda peale ja
hommikul on voodi märg.
Sümptomid ehk avaldumine
Enurees avaldub pükste märgamises kas öösel või nii
öösel kui ka päeval. Üliaktiivne laps võib mänguhoos tualetti
minekut pidevalt edasi lükata, kuni enam ei jõua kannatada ja püksid ongi
märjad. Paljud vanemad panevad tähele, et enureesiga laps magab
sügavamalt kui tema õed-vennad.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Lapsele võidakse teha vereanalüüsid ja
uriiniproovid põletikunäitajate määramiseks, sest
pükstemärgamise põhjuseks võib olla ilma sümptomiteta krooniline kuseteede
põletik. Samuti määratakse veresuhkru tase, kuna sageli on
diabeedi ehk suhkurtõve sümptomiks suurenenud uriinikogus,
mistõttu võib juhtuda ka voodimärgamist. Esmase uuringuna tehakse ära ka
ultraheliuuring, selgitamaks, kas kuseteede ehitus on
normaalne. Enamikul juhtudel aga anomaaliad enureesi ei põhjusta. samuti näeb
selle uuringuga, kas peale urineerimist jääb põide
jääkuriini. Urodünaamiline uuring tehakse neile, kel on
probleemiks ka päevane enurees. Lapsele pannakse põide peenike toru, mille
küljes on elektroodid ning põis täidetakse füsiloogilise lahuga. Lapsel
palutakse hakata urineerima, sellel ajal arvuti programmi abil selgitatakse põie
võimalikud funktsioonihäired.
Ravivõimalused
Ravis on olulisel kohal õhtune vedeliku piiramine, lapsele
tualetis käimise meelde tuletamine. Kindlasti ei tohiks
last süüdistada. Laps ei märga voodit kunagi tahtlikult ja karistamine oleks sel
juhul lubamatu. Samas aga võiks välja mõelda väikesed autasud lapsele kuivade
ööde eest. 5aastane laps on küllalt suur, et häiret teadvustada ja sellest jagu
saamiseks ennast kätte võtta. Soovitav oleks pidada päevikut
nädala või paari vältel iga päev tabelina, vanemad võiksid aidata üles kirjutada
joogihulga ja pissikogused, laps võiks ise märgistada “kuivad” ja “märjad”
ööd. Häid tulemusi on andnud nn. alarmpüksid. Lapsele
õmmeldakse pükste külge taskuke, kus asuvad elektroodid, alarmaparaat
kinnitatakse särgi õlale. Märjaks saades hakkab aparaat andma helisignaali,
mille peale laps peaks üles ärkama ja ülejäänud põie tualetti tühjendama.
Süsteemi põhimõte on kuivaks õpetamine refleksi väljakujundamise kaudu.
Alarmpüksid võetakse kasutusele alates 6. eluaastast. Refleksi väljakujunemine
võtab 3-6 ravinädalat, aga soovitatakse seda kasutada 2-3 kuud, et kuiv
magamine kinnistuks. Mõne aja pärast tekib refleks, et laps tõuseb ise ilma
helisignaalita üles ja käib pissil . Kahjuks ei jää kõik lapsed hiljem ilma
alarmita kuivaks, suur osa aga küll. Alarmseadet saab laenata
lastehaiglate kaudu.
Lähtuvalt sellest, et uriiniproduktsioon võib olla
haiguslikult suurenenud, kasutatakse öise enureesi ravis
vasopressiini sünteetilist analoogi
Minirin. Paraku ei aita see ravim kõikidel enureesi
juhtudel. Kui ta aga toimib, on laps tavaliselt juba 3-4 korra ravimi võtmise
järel öösel kuiv. Seda preparaati ei määrata enne 5. eluaastat ja kasutatakse
1-3-kuuliste kuuridena. Kahjuks võib Minirini ravikuuri lõpetamisel enurees
uuesti tekkida. Oma asendustoime tõttu annab aga preparaat turvalisuse näiteks
laagris või külas viibides ehk on “hädaabiks” lapse jaoks erilistes
situatsioonides. Minirin on saadaval tablettide, tilkade ja ninaaerosoolina,
tarvitatakse enne magamaminekut.
Kui psühhoteraapiast ega ka Minirinist
ei ole abi, võidakse ravis kasutada ka Imipramini, mis kuulub
antidepressantide hulka, kuid enureesi puhul kasutatakse kuni viis korda
väiksemates doosides, või Oxybutynini, mis peaks abiks olema
nn. ebastabiilse põie korral. See reguleerib põie kontraktsioone ehk
kokkutõmbeid. Tihtipeale ravib ka aeg, üks lootusrikkamaid pöördepunkte on
puberteediea algus. Kui laps on veel 2-3-aastaselt sõltuv pampersitest, siis
esimene samm on likvideerida pampersid! Kui laps hakkab tundma ebamugavaid märgi
pükse ja voodit, õpib ta palju kiiremini ka pissihäda tunnetama.
Prognoos
Õige ravi korral on prognoos hea, enamus vabaneb probleemist kui mitte enne,
siis puberteedieaks vähemalt.
Ennetamine
Ennetamises on olulised lapse õigeaegne potitreening, mis peaks algama kohe,
kui laps iseseisvalt kindlalt istuma hakkab. Umbes kahe aasta vanuses või pisut
ennegi hakkab laps põit tunnetama, sellest ajast jäägu pampersid õues- ja
külaskäikude ja esialgu öö ajaks.
|