Reumatoidartriit
Rheumatoidarthritis (ld.k.
) Rheumatoidarthritis (ingl.k)
Selgitus Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv,
sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste
sünoviaalkilet.
Ülevaade RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast.
Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui
mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel
liigespinnad hävivad, liigeste töövõime
häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk
moondumised ja inimene invaliidistub.
Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski
organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes
organites ja süsteemides.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et
olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral
põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu
antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab
aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on
kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral
on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma
kudede hävitamine.
Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev
sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese
liikuvus ja töövõime.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses.
Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed
sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi.
Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning
turse. Tavaliselt haigestuvad väikesed
sõrmeliigesed, randmeliigesed,
küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed,
hüppe ja põlveliiges.
Tekkida võivad
nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste
piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus.
See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata.
Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul.
Üldsümptomitest võivad esineda väsimus,
nõrkus, isutus ning halb
enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks
reumatoidartriidi kaebusteks.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning
haigusilmingud. Röntgenuuringuga püütakse
selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning
iseloomu. Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning
reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub.
Ravivõimalused
Puhkus ja toitumine haiguse aktiivses perioodis
võimalikult palju puhata. Põletikuvastased ravimid
(Diclofenac, Ibuprofen), vähendavad valu ja põletikku.
Kuld, Sulfasalazin,
Penitsilliinamiid võivad vajalikuks osutuda agressiivsemas
ravis. Need ravimid omavad haiguse kulgu mõjutavat toimet. Raviefekt saabub
alles mõne kuu möödudes. Glükokortikosteroidid
annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti. Kehalised
harjutused Vahel on vajalik kirurgiline
ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd.
Prognoos
Haigus on invaliidistav, kuna liigeste kahjustus on pidevalt süvenev.
Ennetamine
Reumatoidartriiti ei ole võimalik ennetada.
|