Reiteri tõbi
ka reaktiivne artriit arthritis
reactiva (ld.k ) reactive arthritis(ingl.k)
Selgitus Reaktiivne artriit on steriilne liigespõletik,
mis tähendab, et põletiku kolle paikneb liigesest eemal aga liigeses areneb
ikkagi põletik.
Ülevaade Reaktiivne artriit ehk -liigespõletik tekib
teatud teise põletiku tõttu, mis ei paikne liigeses. Sagedamini on selle
põhjustajaks sugu- ja kuseteede
kroonilised põletikud. Õigeaegse eduka ravi
korral on prognoos hea, kuid haigus võib muutuda ka
krooniliseks.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Reaktiivse liigespõletiku tekkepõhjusteks peetakse erinevaid
põletikke: 40% reaktiivsetest artriitidest on tekkinud
sugu ja kuseteede põletike tõttu, 20%
soolepõletikest tingituna. Ülejäänud juhtudel võib olla
tegemist ära ülemiste hingamisteede nakkusest, kirurgilistest
sooleoperatsioonidest, vaktsineerimisest ja
teistest infektsioonidest tingitud põletikuga.
Haiguse põhjuseks on häire inimese
immuunsüsteemis, mistõttu see hakkab ründama oma keha rakke,
pidades neid võõrasteks. Reaktiivse liigespõletiku korral rünnatakse
liigese struktuure, mistõttu need kahjustuvad ja tekibki
haigus.
Miks sellise mehhanismiga haigus mõnedel inimestel tekib, teistel aga mitte,
ei osata seletada.
Sümptomid ehk avaldumine
Reaktiivsesse artriiti on haigestutakse noores eas (keskmine
vanus 20-30.a.), sageli 1-1,5 kuud peale teatud
infektsiooni põdemist. Sagedamini kahjustuvad just
jalaliigesed, võib esineda ka seljavalu ja
kangust.
Vahel võib esineda mitmete erinevate elundkondade haaratusest tingitud
sümptomeid: silmade kipitus,
punetus ja valulikkus
(konjuktiviit); peopesade ja
jalataldade punetav lööve
jms.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosi aluseks on tüüpilised kaebused
või ülalkirjeldatud sümptomid. Tehakse ka vereanalüüs, mis
näitab põletikunäitajate ning antikehade ehk vastuainete esinemist.
Röntgenuuring liigestest võimaldab eristada reaktiivset
põletikku teistest võimalikest liigesvalu põhjustavatest
haigustest. Liigesest võidakse võtta
analüüs nõela ja süstla abil, millega saab välistada
bakteritest tingitud liigespõletiku.
Ravivõimalused
Reaktiivse artriidi ravi alustatakse haiglas. Oluline on
välja ravida liigespõletikku põhjustanud haigus ning samaaegselt püüda
leevendada liigeskaebusi.
Ravimitest kasutatakse erinevaid
antibiootikume, põletikuvastaseid ravimeid
(indometatsiin, ibuprofen). Krooniliseks
muutunud liigespõletiku puhul kasutatakse hormoonpreparaate (ka
liigesesiseste süstetena). Harvem võib vaja minna
immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid.
Nahalööve ning silmapõletik lahenevad tavaliselt iseenesest ning
spetsiaalselt ravi ei vaja.
Prognoos
Eduka raviga ning järjepideva ravikehakultuuriga on prognoos hea. Siiski on
oht, et haigus muutub krooniliseks.
Ennetamine
Ravida korralikult välja kõik infektsioonid. Klamüüdia
(Clamyia trachomatis) poolt tekitatud nakkava suguhaiguse korral tuleb ravida ka
seksuaalpartnereid.
|