Radikulopaatia, radikuliit Rahetera Rahhiit Raseduse katkestamine Rasvkasvaja Rasvumine Rauavaegusaneemia Raynaud sündroom Reaktiivne artriit Recklinghauseni tõbi Reesuskonflikt lootel Refluksösofagiit Reieluu kaela murd Reisikõhulahtisus Reiteri tõbi Renovaskulaarne hüpertensioon Retrobulbaarne neuriit Rett sündroom Reuma Reumatoidartriit Rhabdomüosarkoom Rindade suurenemine (meestel) Rindkerevalu Rinnapõletik Rinnavähk Rinofüüm Roheline kae Roospõletik Rosaatsea Rändneer
|
Rasvumine
ka adipoossus Obesity (ingl. k.)
Seletus Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa
nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel)
ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja
organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem,
kui kulutatakse.
Ülevaade Tänapäeval on >70 miljoni ameeriklase ülekaalulised.
Adipoossuse levimus lääneriikides kasvab koos vanusega. Kaalulangetamiseks
ja saavutatud kehakaalu säilitamiseks on sageli vaja pikaajalist ravi ja
elustiili muutmist. Ainult medikamentoosse raviga rasvumisest vabaneda ei
saagi. Rasvumine soodustab mitmete väga tõsiste haiguste tekkimist või
halvendab nende kulgu. Selle tagajärjel langeb elukvaliteet ja tõuseb varajane
suremus. Rasvumine võib põhjustada ka depressiooni ning sotsiaalseid probleeme.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Riskitegurid, ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
- geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis
söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on
leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu
oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon
rasvunud inimeste organismis toimida ei saa).
- toitumine
- liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine -
energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem
põhjus!)
- sotsiaalmajanduslik staatus
- eriti mõjutab naisi. Pikaajalised
uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on
risk adipoossusele
- elustiil
- väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta
kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust)
- rasedus
- rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas
- dieedipidamine vähendab
ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel
inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate
kohaselt saavutab laps 2.-3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude
hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu.
- ajukahjustus -
põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist,
rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse.
- ravimid -
kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid,
antidepressandid, uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks
kasutatavad medikamendid.
- endokriinfaktorid e. sisenõristusnäärmete iseärasused või häired -
liiga kõrge insuliini tase organismis (kõhunäärme kasvajast),
neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi sündroomist), munasarjade
düsfunktsioon (polütsüstiliste munasarjade sündroom), kilpnäärme alatalitlus.
Siiski on hormonaalsed häired rasvtõve põhjustajatena suhteliselt
harvaesinevad.
- psühholoogilised faktorid -
nn. "toiduahmimissündroom", öise söömise
sündroom. Kõne alla tulevad ka stress, üksindus, depressioon.
Sümptomid ehk avaldumine
Rasvumisele on iseloomulik organismi liiga suur rasvasisaldus.
Rasvumus esineb siis, kui rasvade osakaal organismis ületab naistel 30% ja
meestel 20 % kehamassist. Adipoossus pole haigus, vaid omandab oma
haigusväärtuse temaga kaasneva haigestumiste ja suremuse kaudu. Olulisemad
haigused, mille teket rasvumine soodustab on
- südame isheemiatõbi
,
- kõrgvererõhutõbi
,
- insult
,
- jalaveenide tromboos,
- uneapnoe sündroom,
- sapikivitõbi,
- kasvajad (jämesoole-, pärasoole-, emaka-, rinna-, eesnäärmevähk),
- liigeshaigused,
- II tüüpi diabeet,
- podagra,
- viljatus ja erektsioonihäired
Rasvumine on soodustavaks faktoriks striiade - nahavenitusarmide- ning
nahahaudumise tekkel.
Tervisega seotud probleemide risk tõuseb normist 20% ja suurema ülekaalu
juures. Väga paksude inimeste (BMI >37) suremus on normaalkaalulistega
võrreldes kahekordne. Rasvumist defineeritakse keha massi indeksi (body mass
index, BMI) kaudu. BMI
saadakse, kui kehakaal (kg) jagatakse pikkuse ruuduga
(meetrites).
Näiteks 1,70 m pika ja 60 kg kaaluva inimese BMI on
60kg/2,89m= 20,76 Normaalne BMI 20-24,9 I astme rasvumuse puhul on
BMI 25-29,9 II astme rasvumuse puhul on BMI 30-39,9 III astme rasvumuse
puhul on BMI >40
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
oluline osa on eluviisidel - toitumisharjumustel, alkoholitarbimisel,
füüsilisel aktiivsusel - nende väljaselgitamine arsti poolt annab
olulist informatsiooni edasiseks ravi- ja/või käitumistaktikaks
kehakaalu hindamine BMI valemi järgi
määratakse vööümbermõõdu ja puusaümbermõõdu suhe - kaalulangetamine
on soovitav, kui see suhe on naistel >0,9 ning meestel >1
oluline on selgitada välja kaasuvad haigused (näiteks suhkurtõbi,
kõrgvererõhutõbi), sest liigse kehakaaluga inimesed põevad sageli selliseid
haigusi, mille kulgu leevendab kehakaalu langetamine
rasvunutel esineb sageli buliimia-episoode - nädalate viisi kestvat
pidurdamatut toidu ahmimist
mitmesugused psüühikahäired võivad olla nii ülekaalulisuse
põhjuseks kui ka tagajärjeks
pingelisel eluperioodil lükatakse kaalulangetamine sageli edasi
hormonaalsete häirete välistamiseks/kindlakstegemiseks määratakse
teatud hormoonide sisaldus veres.
Ravivõimalused
Adipoossuse ravi tähendab toitumis- ja eluviiside ümberkorraldamist kogu
eluks. Edu eelduseks on probleemi teadvustamine ning motiivi leidmine
sellega toimetulekuks. Kõige efektiivsemad on kestvad rühmaviisilised ravivormid
koos nõustamisega - kuidas tunda ära/saada jagu toitumishäiretest, loomuliku
nälja- ja küllastustunde taasõppimine, enesekindluse suurendamine, võitlus
masenduse ja depressiooniga ilma samaaegselt "külmkappi tühjendamata". Oluline
on ka kehaline aktiivsus.
Kehakaalu langetamiseks kasutatakse dieetravi, mille põhimõtteks on,
et energiat kulutatakse rohkem, kui tarbitakse. Mitte kehakaalu langetamine ei
ole probleem, vaid raskemaks osutub hoopis saavutatud kehakaalu
säilitamine.
Erineva toimemehhanismiga ravimid - osa neist takistab rasvade omastamist
sidudes rasvad halvasti imenduvateks kompleksideks - need väljuvad roojaga
tekitades sageli ebameeldiva kõhulahtisuse. Kasutatakse ka söögiisu pärssivaid
ravimeid. Ravimtaimede rolli kaalulangetamisel mõõta ei saa, kuigi mõningatele
ravimtaimedele seda toimet omistatakse. Erinevate ravimite kasutamisel on
siiski dieedi roll väga suur - peale ravimi tarvitamise lõpetamist peab
inimesele jääma harjumus toituda "õigesti" - kasutada vähe loomseid rasvu ja
süüa madalakalorilist toitu.
Kirurgilist ravi kasutatakse suhtelist harva. Operatsioon seisneb mao
modelleerimises, nii et süüa saab ainult aeglaselt, väikeste suutäite kaupa.
Eduka operatsiooni tulemusel võivad patsiendid kõhnuda 30-40 kg ning ka tulemuse
püsivus on üsna hea.
Prognoos
Hea motivatsiooni ja järjepideva raviga võivad ca 30% rasvunutest saavutada
püsiva kehakaalu languse, kas normaalkaaluni või selle ligilähedase kaaluni.
Lühiaegsed dieedid ei anna kestvat tulemust, sest sageli kaasneb lühiaegse
dieediga veelgi suurem kehakaalu tõus koos järgneva masendusega. Oluline on
toitumisharjumuste ümberkujundamine ja elustiili tervislikumaks muutmine.
Riskitegurid, ennetamine
Haigestumist rasvtõppe soodustab nn. "ameerika elustiil" - vähene
liikumine ning kõrgekalorilise toidu tarbimine. Seega on oluline toituda
tervislikult ning piisavalt liikuda.
- geneetilised tegurid - kehaehituse tüüp, ainevahetuse aktiivsus,
ob-geen
- perekonna ja ümbritseva keskkonna mõju toitumis- ja liikumisharjumuste
kujundamisel.
- depressioon, mille leevendamiseks otsitakse lohutust toidust -
stress-söömine.
- teatud haigused/seisundid (hormonaalsed häired!), mis soodustavad või
põhjustavad rasvumist
|