Rhabdomüosarkoom
ka
vöötlihaskasvaja Rhabdomyosarcoma (ld.k) Rhabdomyosarcom
(i.k.)
Selgitus Rhabdomüosarkoom kuulub
vöötlihaskoest pärit pahaloomuliste kasvajate
hulka. Healoomuline rhabdomüoom on hamartoom. Rhabdomüosarkoom on väga harva
esinev kasvaja.
Ülevaade Peamiselt esineb rhabdomüoomi poistel
alla 3 aasta või siis meestel vanuses 25-40 a.
Peamiselt esineb seda kasvajat pea ja kaela piirkonnas.
Suguelundite rhabdomüosarkoomi on peamiselt noortel ja keskealistel
naistel.
Tekkepõhjused- ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Mingit otsest riskifaktorit senini tuvastatud pole. Võib arvata, et peamiseks
põhjuseks on mingi faktori mõjul tekkinud geneetilised muutused
vöötlihases, mis sunnib lihasrakke liigselt paljunema ning kasvaja
moodustama.
Sümptomid ehk avaldumine
Nagu ülal juba mainitud, paikneb rhabdomüosarkoom peamiselt pea
ja kaela piirkonnas. Seega on peamised sümptomid seotud just nende kahe
regiooniga. Võib märgata lisamassi kaelal,
neelamine võib muutuda raskeks, kurk karedaks, hääl
jämedamaks. Kui rhabdomüosarkoom asub südames,
võib esineda hingamisraskus ning tüsistusena võib tekkida ajuinsult.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne
kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. Järgnevalt
füüsilisel läbivaatusel uuritakse probleemset piirkonda, et kas seal on
mingit lisamassi. Suguelundite rhabdomüosarkoomi korral leitakse
vaginaalsel läbivaatusel haigusele iseloomulikud muutused.
Need, kellel on kasvaja südames, võib leida
lisakahinaid südame kuulamisel. Järgnevalt tuleks organismi
üldise seisukorra hindamiseks teostada vereanalüüsid.
Instrumentaalsetest uuringutest võib teha röntgenpildid
rindkerest ning kasvajast haaratud piirkonnast ning kui on kahtlus südame
rhabdomüosarkoomile, on omal kohal loomulikult
kompuutertomograafia ja/ või
magnetresonantstomograafia. Nagu teiste pahaloomuliste
kasvajate puhul, on kõige aluseks kasvaja ehituse määramine, mis eeldab
proovitüki võtmist.
Ravivõimalused
Rhabdomüosarkoomi ravi on kirurgiline eemaldamine. Kuna
kasvaja võib põhjustada nii tugevaid valusid kui ka
hingamisprobleeme, siis enne operatsiooni on tarvis need
kuidagi lahendada. Selleks kasutatakse valuvaigisteid,
erinevaid toitmismeetodeid ning hapniku
manustamist. Operatsioon seisneb patoloogiliselt
muutunud koe (kasvaja) eemaldamises. Suguelundite rhabdomüosarkoomi puhul on
peamiseks eesmärgiks tagada normaalne uriini ning väljaheite väljumine põiest
ning soolest. Kõige ohtlikum on kirurgiline ravi südames asuva kasvaja
puhul.
Prognoos
Kaugtulemused sõltuvad sellest, millise piirkonna kasvajaga oli tegemist ning
kui radikaalne oli kirurgiline ravi. Kõige keerulisem on midagi ette ennustada
südame rhabdomüoomi puhul, sest ravi on läbi avatud südameoperatsiooni.
Ennetamine
Kuna momendil mingit konkreetset riskifaktorit teada pole, siis ei osata ka
ennetamiseks adekvaatseid soovitusi jagada.
Kasutatud kirjandus J. Norton, R. Bollinger Surgery:
Basic Science and Clinical Evidence 2000 www.emedicine.com
|