1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Radikulopaatia, radikuliit
Rahetera
Rahhiit
Raseduse katkestamine
Rasvkasvaja
Rasvumine
Rauavaegusaneemia
Raynaud sündroom
Reaktiivne artriit
Recklinghauseni tõbi
Reesuskonflikt lootel
Refluksösofagiit
Reieluu kaela murd
Reisikõhulahtisus
Reiteri tõbi
Renovaskulaarne hüpertensioon
Retrobulbaarne neuriit
Rett sündroom
Reuma
Reumatoidartriit
Rhabdomüosarkoom
Rindade suurenemine (meestel)
Rindkerevalu
Rinnapõletik
Rinnavähk
Rinofüüm
Roheline kae
Roospõletik
Rosaatsea
Rändneer

Rhabdomüosarkoom

ka vöötlihaskasvaja
Rhabdomyosarcoma (ld.k)
Rhabdomyosarcom (i.k.)

Selgitus
Rhabdomüosarkoom kuulub vöötlihaskoest pärit pahaloomuliste kasvajate hulka. Healoomuline rhabdomüoom on hamartoom. Rhabdomüosarkoom on väga harva esinev kasvaja.

Ülevaade
Peamiselt esineb rhabdomüoomi poistel alla 3 aasta või siis meestel vanuses 25-40 a. Peamiselt esineb seda kasvajat pea ja kaela piirkonnas. Suguelundite rhabdomüosarkoomi on peamiselt noortel ja keskealistel naistel.


Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Mingit otsest riskifaktorit senini tuvastatud pole. Võib arvata, et peamiseks põhjuseks on mingi faktori mõjul tekkinud geneetilised muutused vöötlihases, mis sunnib lihasrakke liigselt paljunema ning kasvaja moodustama.

Sümptomid ehk avaldumine

Nagu ülal juba mainitud, paikneb  rhabdomüosarkoom peamiselt pea ja kaela piirkonnas. Seega on peamised sümptomid seotud just nende kahe regiooniga.
Võib märgata lisamassi kaelal, neelamine võib muutuda raskeks, kurk “karedaks”, hääl jämedamaks.
Kui rhabdomüosarkoom asub südames, võib esineda hingamisraskus ning tüsistusena võib tekkida ajuinsult.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on.
Järgnevalt füüsilisel läbivaatusel uuritakse probleemset piirkonda, et kas seal on mingit lisamassi.
Suguelundite rhabdomüosarkoomi korral leitakse vaginaalsel läbivaatusel haigusele iseloomulikud muutused.
Need, kellel on kasvaja südames, võib leida lisakahinaid südame kuulamisel. Järgnevalt tuleks organismi üldise seisukorra hindamiseks teostada vereanalüüsid.
Instrumentaalsetest uuringutest võib teha röntgenpildid rindkerest ning kasvajast haaratud piirkonnast ning kui on kahtlus südame rhabdomüosarkoomile, on omal kohal loomulikult kompuutertomograafia ja/ või  magnetresonantstomograafia.
Nagu teiste pahaloomuliste kasvajate puhul, on kõige aluseks kasvaja ehituse määramine, mis eeldab proovitüki võtmist.

Ravivõimalused

Rhabdomüosarkoomi ravi on kirurgiline eemaldamine. Kuna kasvaja võib põhjustada nii tugevaid valusid kui ka hingamisprobleeme, siis enne operatsiooni on tarvis need kuidagi lahendada. Selleks kasutatakse valuvaigisteid, erinevaid toitmismeetodeid ning hapniku manustamist.
Operatsioon seisneb patoloogiliselt muutunud koe (kasvaja) eemaldamises. Suguelundite rhabdomüosarkoomi puhul on peamiseks eesmärgiks tagada normaalne uriini ning väljaheite väljumine põiest ning soolest. Kõige ohtlikum on kirurgiline ravi südames asuva kasvaja puhul.

Prognoos

Kaugtulemused sõltuvad sellest, millise piirkonna kasvajaga oli tegemist ning kui radikaalne oli kirurgiline ravi. Kõige keerulisem on midagi ette ennustada südame rhabdomüoomi puhul, sest ravi on läbi avatud südameoperatsiooni.

Ennetamine

Kuna momendil mingit konkreetset riskifaktorit teada pole, siis ei osata ka ennetamiseks adekvaatseid soovitusi jagada.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000
www.emedicine.com


 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee