1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Radikulopaatia, radikuliit
Rahetera
Rahhiit
Raseduse katkestamine
Rasvkasvaja
Rasvumine
Rauavaegusaneemia
Raynaud sündroom
Reaktiivne artriit
Recklinghauseni tõbi
Reesuskonflikt lootel
Refluksösofagiit
Reieluu kaela murd
Reisikõhulahtisus
Reiteri tõbi
Renovaskulaarne hüpertensioon
Retrobulbaarne neuriit
Rett sündroom
Reuma
Reumatoidartriit
Rhabdomüosarkoom
Rindade suurenemine (meestel)
Rindkerevalu
Rinnapõletik
Rinnavähk
Rinofüüm
Roheline kae
Roospõletik
Rosaatsea
Rändneer

Reesuskonflikt lootel

ka reesusobimatus
Rhesus conflict (incompability) (ingl.k)

Seletus
Ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund.

Ülevaade
Loote vere vähese hulga sattumine ema vereringesse on täiesti normaalne nähtus. Reesuskonflikt tekib siis, kui ema on Rh (reesus)-negatiivne ja toodab antikehi Rh-positiivse loote punaliblede antigeeni vastu e. ema organism kaitseb end verre sattunud võõrvalgu eest lagundades loote punaliblesid. Reesuskonflikt ohustab ainult loodet.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Inimese reesuskuuluvuse määrab punaliblede peal asuv D-antigeen. Reesuspositiivsete isikute punalibledel see esineb, reesusnegatiivsetel puudub .

Reesuskonflikt tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne . Veregrupp ja reesusfaktor on otseses sõltuvuses loote ema ja isa veregrupist ja reesusfaktorist. Loote verd võib sattuda raseduse ajal ema verre, kuid suurema tõenäosusega satub see ema verre sünnituse, kirurgiliste manipulatsioonide, abordi käigus.

Võõra antigeeni (võõrvalgu) sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi. Toimub niinimetatud sensibiliseerumine .

Värsked antikehad on suure molekulmassiga ja ei suuda seetõttu läbida platsentaarbarjääri ning seetõttu jääb esimesel korral loode puutumatuks.

Järgneva reesuspositiivse loote puhul on aga antikehad sellise molekulmassiga, et läbivad platsenta ja satuvad loote organismi . Antikehad hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalke lammutama. Punalibled, mis normaalselt transpordivad hapnikku, lammutatakse ja loote koed kannatavad hapnikupuuduse all, samuti vabaneb lagunevatest punalibledest bioaktiivne aine bilirubiin, mille kõrged kontsentratsioonid kahjustavad loote kesknärvisüsteemi.

Sümptomid ehk avaldumine

Emapoolselt haigustunnuseid ei esine.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Ema verest on võimalik määrata antikehade olemasolu . Antikehade kõrgenenud tase viitab loote aneemia(ehk kehvveresuse olemasolule.

Ultraheli uuringul võib näha vedeliku kogunemist loote kehaõõntesse, mis on tingitud loote maksa talitlushäirest vastusena lammutunud rakkudele.

Loote südamelöögisagedust registreerival kardiotokograafilisel uuringul ilmnevad loote aneemiale iseloomulikud muutused.

Ravivõimalused

Reesusnegatiivset ema jälgitakse raseduse jooksul antikehade tekke suhtes korduvalt. Loote aneemia kahtlusel võidakse võtta loote nabaväädist vereproov hemoglobiini määramiseks.

Loote aneemia korral võib loode vajada emakasiseselt vereülekannet . Sõltuvalt haiguse tõsidusest võidakse raseduse jooksul vereülekandeid teha korduvalt.

Prognoos

Ravimata tõsise aneemia ja loote hüdropsi puhul võib loode üsasiseselt hukkuda. Kõrgete bilirubiini (punaste vereliblede lagundamisel tekkiv ühend) tasemete juures on võimalik lapse kesknärvisüsteemi kahjustus. Prognoos sõltub haiguse raskusest.

Raskematel juhtudel võib laps vajada sünnijärgselt verevahetust.

Kergematel juhtudel piisab valgusteraapiast ja lapse seisundi jälgimisest.

Ennetamine

Reesusnegatiivne naine, kellel on reesuspositiivne lapse isa vajab sünnituse, rasedustüsistuste ja rasedusaegsete protseduuride (näiteks abordi) järgselt vaktsineerimist, mis väldib D -antigeeni vastaste antikehade moodustumist naise organismis.

Vaktsineeritakse vaid naisi, kellel antikehi pole avastatud.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee