Reuma
ka reumaatiline
palavik rheuma (ld.k) rheumatic fever (ingl.k)
Seletus Reuma on streptokokk- allergilene põletikuline
haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka
ja nahaalust kudet.
Ülevaade Reuma tekib tavaliselt korduvate kurgumandlipõletike järgselt. Reumal esineb kolme
liiki haiguspilti: reumaatiline kardiit ehk südamepõletik, äge
polüartriit ehk “rändav” suurte liigeste põletik ja väike
tantstõbi (aju kahjustusest tekivad kiired ebarütmilised ja
tahtmatud jäsemete ja näo sundliigutused). Reumasse haigestuvad peamiselt
5-15 aasta vanused lapsed. Viimastel aastatel on reumasse haigestumine tunduvalt
vähenenud.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Reumat põhjustab A grupi β-hemolüütiline steptokokk, mis
tekitab tonsilliiti ehk kurgumandlite
põletikku. Selle tagajärjel ja perekondliku eelsoodumuse korral viiakse
rivist välja immuunsüsteem ja vallandub autoimmuunreaktsioon,
mis kahjustab ise oma organismi organeid ja kudesid. Taolise reaktsiooni
tulemiks ongi reuma avaldumine.
Sümptomid ehk avaldumine
Pärast tonsilliiti või farüngiiti ehk kurgupõletikku avaldub reuma 10-20
päeva hiljem. Esmasteks sümtomiteks on palavik, peavalu, higistamine,
äge rändav liigeste põletik just suurtes liigestes. Liigesed on
turses ja tugevalt valulikud.
Nahale tekib reumaatiline anulaarerüteem- rõngakujulised
roosad laigud keha tüvel, eriti nabapiirkonnas; nahaalused sõlmed ja harvem
sõlmeline erüteem- lillad, vajutamisel valulikud sõlmed
säärtel. Reuma haarab kogu südant, kõige kahjulikumaks on
südame klappide kahjustus.
Väike tantstõbi ehk koorea on reuma hilisem ja raskeim
kahjustus, mille korral esinevad kontrollile allumatud käte liigutused (supi
mahaajamine, nõude lõhkumine). Reuma võib paraneda või anda uusi
haigushooge. Harvem võivad esineda ka kõhuvalu, isutus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmaseks reuma uuringuks on vereanalüüs, kus on tõusnud
põletikunäitajad ja esinevad streptokokkide vastased antikehad.
Südamekahjustust aitab hinnata kuulatlusleid,
elektrogardiogramm ja südame ultraheli, kus
hinnatakse südame klappide seisundit ja vedeliku kogunemist südamepauna.
Ravivõimalused
Reuma on ravitav haigus. Kasutatakse penitsilliinravi,
põletikuvastase ravi (ibuprofeen, glükokortikoidid).
Korduvate tonsilliitide korral on vajalik tonsillid eemaldada
(operatsioon).
Prognoos
Haiguse kulg sõltub südamekahjustusest. Öeldakse, et reuma “lakub liigeseid
ja närib südant”. Iga uue reumahooga suureneb oht südameklapi rikke tekkeks. Kui
on tekkinud klappide armistumine, siis tablett-ravi enam ei aita, vaid
kaalutakse südameklappide operatsiooni.
Ennetamine
Reuma on välditav haigus, kui igat tonsilliiti ravida korralikult
antibakteriaalse raviga. Korduvate tonsilliitide korral peaks siiski mõtlema ka
mandlite eemaldamisele.
Kasutatud kirjandus: Herold G. Sisehaigused. Loengule
orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999. Beers MH, Berow R. ed. The Merck
Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999.
|