Radikulopaatia, radikuliit Rahetera Rahhiit Raseduse katkestamine Rasvkasvaja Rasvumine Rauavaegusaneemia Raynaud sündroom Reaktiivne artriit Recklinghauseni tõbi Reesuskonflikt lootel Refluksösofagiit Reieluu kaela murd Reisikõhulahtisus Reiteri tõbi Renovaskulaarne hüpertensioon Retrobulbaarne neuriit Rett sündroom Reuma Reumatoidartriit Rhabdomüosarkoom Rindade suurenemine (meestel) Rindkerevalu Rinnapõletik Rinnavähk Rinofüüm Roheline kae Roospõletik Rosaatsea Rändneer
|
Rinnavähk
ka piimanäärme vähkkasvaja Breast cancer
(ingl.k) Cancer
glandulae mammae (lad.k)
Seletus Rinnanäärme vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis
on alguse saanud rinnanäärmest, kuid mis oma iseloomult on süsteemne haigus, s.t
mõjutatud patsiendi geneetilisest taustast ja hormonaalsest seisundist.
Ülevaade Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja
naistel, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest.
Surmapõhjustest pahaloomuliste kasvajate seas on ta II-III kohal. Haigestumine
rinnavähki maailmas tõuseb ja seda paralleelselt koos elatustaseme tõusuga.
Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, kuid see suhe N:M on
100:1. Näiteks 1997 a. diagnoositi Eestis naistel 600 esmasjuhtu, meestel 5
esmasjuhtu. Risk haigestuda piimanäärmevähki tõuseb inimese vanuse kasvades.
Haigus on suhteliselt harv naistel alla 40 eluaasta.
Vähijuhud on sagedasemad kõrgema sotsioökonoomilise taustaga
naiste seas, mida seletatkse elustiiliga, ennekõike hilise
esmassünnitusega.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja
miks Ravivõimalused Riskifaktorid Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Rinnanäärmevähk on geneetiliselt määratletud kasvaja.
Hormonaalset aktiivsust mõjutavad tegurid - vara alanud menarhe, hiline
menopaus, mittesünnitanu - võivad vallandada vähi teket. Tavaliselt paikneb
kasvaja rinnas ühe koldena, kuid võib olla ka mitme koldena ja üheaegselt
mõlemas rinnas. Ühe rinnavähi vormina võib esineda ka rinnanibu piirkonnast
alguse saanud kasvaja, nn. Paget`vähk. Kuna rinnavähk on pahaloomuline
kasvaja on tal omadus levida ka väljapoole rinnanäärmekude ja anda siirdeid e.
metastaase. Esmalt tekivad metastaasid lümfiteid pidi levides kaenlaalustesse
lümfisõlmedesse. Hiljem on võimalik vähirakkude levik kopsu, maksa, luudesse,
ajju ja mujale.
Sümptomid ehk avaldumine
Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid
vaevusi. Kõige sagedasem kaebus, millega naised pöörduvad arstile on
rinnast leitud “tükk” - rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76%
juhtudest). Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks
pöörduda koheselt arsti poole:
- Viimasel ajal tekkinud rindade suuruse ja/või kuju
erinevus
- Rinna nahavärvi muutus(sinakas, punetav)
- Rinnanibu sissetõmme
- Mitteimetaval naisel eritise teke rinnanibust
- Naha sissetõmbed rinnal
- Nn. “sidrunikoore fenomen”, s.t. rinna nahk näeb
välja krobeline nagu sidrunikoor
- Kaenlaluste lümfisõlmede
suurenemine.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja
miks
Kuulates ära inimese kaebused ja seejärel vaadeldes ja
katsudes mõlemat rinnanääret saab arst informatsiooni võimalikust
haigusest ja edasiste uuringute vajalikkusest. Kasvajakolde avastamiseks ja
täpse paiknemise määramiseks kasutatakse rindade röntgenuurinugt ehk
mammograafiat. Mõnedel juhtudel on vajalik
ultraheliuuring. Oluline uuring on nõelaga proovimaterjali võtmine
kasvajakoldest, mida hiljem uuritakse mikroskoobi all. Sellega saab enamasti
selgeks, mis tüüpi kasvajaga on tegemist. Kui diagnoos jääb ebaselgeks,
tehakse diagnostiline operatsioon, mille käigus eemaldatakse kasvajakude
ja uuritakse seda mikroskoobi abil. Koeproovis saab määrata ka hormoonide -
östrogeeni ja progesterooni - retseptoreid, mis on olulised edasises
ravis. Lisaks neile uuringutele tehakse vastavalt vajadusele lisauuringuid,
et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud. Selleks võidakse
teha kopsuröntgen, ultraheliuuring/ kompuutertomograafia
kõhukoopast, luude uuring spetsiaalse märgistatud ainega, mis aitab leida
siirdeid luukoes ja ka vereanalüüsid organismi üldise seisundi
hindamiseks.
Ravivõimalused
Ravivõimalused on rinnavähi puhul väga mitmekesised ja sõltuvad
paljudest asjaoludest:
- Kasvaja tüübist
- Kasvaja paiknevusest
- Haiguse arengustaadiumist
- Haige vanusest
- Hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes
- Haige üldseisundist
- Patsiendi soovist
Rinnavähi ravis on võimalikud järgmised raviviisid
- Kirurgiline ravi, mille puhul on võimalik nii
rinda säilitav ravi kui kogu rinna eemaldamine. Millist meetodit kasutatakse,
sõltub haiguse arengustaadiumist.
- Keemiaravi vähirakke
hävitavate ravimitega.
- Kiiritusravi.
- Hormoonravi.
Enamasti kasutatakse nende raviviiside erinevaid
kombinatsioone, mis sõltuvalt patsiendist ja haiguse staadiumist võivad suuresti
erineda. Eesmärk on hävitada organismist kasvajarakud.
Riskifaktorid
Rinnavähi tekkega seostatakse mitmeid suurema või vähema mõjuga
riskitegureid:
- Naissugu.
- Rinnavähi esinemine esimese astme lähisugulastel
(emal, õel, tütrel); enamikul neist juhtudest on leitud geneetilise
mutatsiooni esinemine (BRCA1 ja BRCA2).
- Kui ühes rinnas on ravitud vähki, on vähitekke risk
suurem ka teises rinnas.
- Varane menarhe (<12a.), hiline menopaus(>55a.),
kuna östrogeenide mõju elu jooksul on olnud pikem.
- Hiline esmassünnitus(>30a.), üldse mitte
sünnitamine.
- Kokkupuude radioaktiivse kiirgusega.
- Kehaväliste östrogeenide tarvitamine- hormonaalsete
rasestumisvastaste preparaatide ja hormoonasendusravi kasutamise ning
rinnavähi tekke vahel on erinevates uuringutes vasturääkivad tulemused.
- Muutused suguhormoonide tasemes.
- Vähieelsed muutused rinnanäärmes- piimajuha sisesed
papilloomid, fibrotsüstiline mastopaatia.
- Mõningane seos alkoholi ja loomsete rasvade liigtarbimisega.
Prognoos
Prognoos sõltub mitmetest faktoritest. Headeks
prognostilisteks näitajateks on patsiendi vanus üle 50 aasta, kaenlaalused
lümfisõlmed ei ole haaratud, kasvaja mõõtmed on väikesed<1 cm, piirdunud
kasvaja, kasvajakoes on östrogeen ja progesteroon retseptorid. Mida varem
haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele
elule.
Ennetamine
On leitud, et esmasrasedusel, mis on täielikult välja kantud ja
lõppenud sünnitusega enne 30. eluaastat on rinnavähi eest kaitsev toime. Oluline
roll on ka sellele järgneval lapse imetamisel. Rinnavähi varasel avastamisel
on suur roll naisel endal. Soovituslikult peaksid kõik naised üle 20. eluaasta
kord kuus oma rindu ise kontrollima neid peegli ees vaadeldes ja
kombeldes. Menstrueerivatel naistel on kõige sobilikum aeg selleks nädal
peale menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad. Eespool kirjeldatud
sümptomite avastamisel tuleks pöörduda koheselt oma perearsti või günekoloogi
poole, kes suunab spetsialisti vastuvõtule. Paljudes riikides kasutatakse ka
nn. skriining mammograafiat, et avastada varjatud vähki sümptomeid mitteomavatel
naistel. Oluline on see uuring eelkõige keskmise ja kõrge haigestumisriskiga
naiste puhul ja informatiivne üle 40.a.naistel.
|