Renovaskulaarne hüpertensioon
Hypertensio renovascularis
(ld.k) Renovascular hypertension (ingl.k)
Seletus Vererõhu kõrgenemine neeruarterite ahenemise
tõttu.
Ülevaade Renovaskulaarne hüpertensioon kuulub
sekundaarsete (ehk teatud seisunditest põhjustatud) hüpertensioonide rühma.
Haiguse sagedus on 6 : 100 000 inimese kohta ning iseloomulik on avaldumine enne
30ndat või pärast 50ndat eluaastat.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Normaalne stabiilne vererõhk tagatakse südame poolt ringesse
pumbatud verehulga ning arterite seisundiga. Mitmed
faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi
häired, mitmed hormoontasakaalu häired) võivad vererõhku mõjustada.
Neeruarterite ahenemine vähendab verevoolu neerudesse, mis
viib vererõhku tõstva hormooni – reniini - suurenenud
vabanemisele neerudest ning kõrgvererõhutõve tekkele. Neeruarterite ahenemise
põhjuseks võib olla veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos (vanematel inimestel), trauma või
fibromuskulaarne düsplaasia (noorematel).
Sümptomid ehk avaldumine
Väga sageli kaebused puuduvad ning kõrgenenud vererõhk leitakse
juhuslikult. Ainsaks sümptomiks võib olla
peavalu. Tugeval vererõhu kõrgenemisel lisanduvad
väsimus, isutus, iiveldus, liigne higistamine ning ärevus,
harvem valud südame piirkonnas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kõrgenenud vererõhku peab mõõtma korduvalt, et selgitada
rõhu püsiv kõrgenenud tase. Neerudest tingitud hüpertensioon on tihti raske ning
allub halvasti ravile. Eriti on kõrgenenud diastoolne vererõhk. Kui tekib
kahtlus renovaskulaarsele põhjusele, teostatakse renaalne
angiograafia (kontrastainega neeruveresoonte röntgenuuring) ja/või
intravenoosne urograafia (radioisotoobiga uuring, näitab
neerude töö efektiivsust). Kindlasti uuritakse ka südame seisundit
elektro- või ehhokardiograafia abil.
Ravivõimalused
Ravi on suunatud vererõhu alandamisele. · Režiim –
kaalu alandamine, piisav füüsiline koormus, suitsetamisest ja alkoholist
loobumine, tervislik toitumine. · Tablettravi -
kasutatakse väga erinevaid ravimrühmi: diureetikumid
(furosemiid), β-blokaatoreid (propranolool),
kaaliumpreparaate (panangiin), AKE
inhibiitoreid (monopriil) jt. · Kirurgiline
ravi – kahjustatud neeruarteri rekonstruktsioon (avatud lõikus) või
balloonangioplastika (protseduur veresoone kaudu).
Prognoos
Renovaskulaarne hüpertensioon on sageli halvasti ravile alluv, tihti on vaja
muuta raviskeemi ning kasutada erinevate meetodite kombinatsioone. Noortel võib
kirurgiline ravi anda häid tulemusi, kuid üldiselt peab diagnoosimise järgselt
vererõhku jälgima kogu eluaja vältel. Tablettravi kasutamise kõrval on väga
tähtis koht korrektsel režiimil! Tüsistustena võivad tekkida südamelihase
infarkt, südame puudulikkus, neerupuudulikkus ning insult.
Ennetamine
Renovaskulaarset hüpertensiooni ei ole alati võimalik ennetada. Teatud
faktorid (ülekaalulisuse, alkoholi ning tubaka vältimine; tervislik toitumine
ning piisav füüsiline koormus) aitavad ennetada veresoonte lupjumist ning
sellest tulenevaid tüsistusi (k.a. renovaskulaarne hüpertensioon).
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrison’s
Principles of Internal Medicine, 1998 Interneti andmebaasid
|