Roheline kae
ka glaukoom Glaucoma (lad.k)
Seletus Silmasisese rõhu tõus, mis võib viia
nägemisnärvi kahjustuse ja pimedaksjäämiseni.
Ülevaade Silmasisene rõhk suureneb silmasisese vedeliku
ringlusehäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele, nägemine
halveneb. Glaukoom üks sagedasemaid pimedaksjäämise põhjuseid üle 40 aastaste
inimeste seas.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Silmas toodetakse läbipaistvat vedelikku, mis iirise serva lähedal olevate
kanalite kaudu silmast ära voolab. Vedelik tekitab silmas teatud rõhu, mille
normaalne tase enamikul inimestest on 12-22 mm Hg. Glaukoomi puhul on vedeliku
äravool häiritud ning seetõttu silmasisene rõhk suureneb.
Glaukoomi
jagatakse kaheks:
1. Avatud nurgaga krooniline glaukoom. Kõige sagedamini esinev glaukoomi tüüp.
Siin on tegemist ealiste muutustega silmas – vedeliku äravoolukanalid sulguvad
järk-järgult ning silma siserõhk suureneb. Miks kanalid sulguvad, pole veel
teada.
Suurenenud rõhk silmas kahjustab närvirakke, mis kulgevad võrkkestas, kuni
need lõpuks hukkuvad. Kõrge rõhk surub ka väikestele võrkkestas kulgevatele
veresoontele ja vähendab nendes verevoolu. Nende veresoonte ülesandeks on toita
nägemisnärvi ning verevoolu vähenemise tulemusena jääb nägemisnärv toitaineteta
ja taandareneb. Kuna võrkkesta närvirakud ja nägemisnärv viivad informatsiooni
silmast ajju, siis nende töö häirudes kaob tasapisi ka nägemine.
2. Suletud nurgaga glaukoom. Mõnedel inimestel
on iiris pärilikult ebanormaalse kujuga ning iiris blokeerib äkki kõik
äravoolukanalid, liikudes kanalite ette, ning silma siserõhk tõuseb väga
kiiresti. Vahel võib blokeerijaks olla ka silmasisene kunstlääts.
Sümptoomid ehk avaldumine
Avatud nurgaga glaukoom
Järk-järguline nägemise kadu või
hägustumine. Enamasti algab glaukoom üsna märkamatult –
selle areng on järk-järguline ning valutu.
Esimesteks sümptoomideks on nägemisväljade ahenemine -
nähtav pilt on normaalsest kitsam, justkui vaataks läbi binokli. Nägemine hakkab
ähmastuma alles siis, kui glaukoom on juba kaugele arenenud.
Suletud nurgaga glaukoom
Sümptoomideks on äkiline valu ühes näopooles ja silmas,
ühepoolne nägemise hägustumine, halod ja kiired valgusallikate
ümber. Nägemisteravus väheneb tunduvalt. Vahel võib kaasneda
iiveldus ja oksendamine.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kõige paremini aitavad diagnoosida silmapõhja uuring - seal on näha
nägemisnärv, silma siserõhu mõõtmine ja nägemisväljade ulatuse mõõtmine. Need on
lihtsad ning efektiivsed meetodid.
Nägemisnärvi saab uurida silmapõhja vaatlemisel. Selleks
tilgutatakse silma pupilli laiendavaid tilku ning arst vaatab läbi pupilliava
silma.
Silma siserõhku mõõdetakse tonomeetriga - aparaat
paiskab silmale õhupahvaku ja mõõdab muutusi õhuvoolus.
Nägemisväljade ulatust mõõdetakse liikuva objekti jälgimisel ühte punkti
suunatud pilguga.
Ravivõimalused
Avatud nurgaga glaukoom. Kõige paremad tulemused on võimalikult vara alustatud ravil. Ravi kestab
kogu elu ja selle põhimõtteks on alandada silma siserõhku ning hoida seda
normaalsel tasemel.
Silmatilgad – silma tilgutatakse ravimeid, mis
avardavad vedeliku äravoolukanaleid, kiirendavad vedeliku eemaldamist silmast
ning seega vähendavad silma siserõhku.
Tabletid - tabletid kas vähendavad vedeliku tootmist
silmas või kiirendavad selle äravoolu. Kuna tablettravil on rohkelt kõrvalnähte,
kasutatakse seda vaid siis, kui muud meetodid enam ei aita.
Kirurgiline ravi seisneb selles, et iirise serva
tehakse pisikesed avad, mille kaudu vedeliku äravool suureneb. Kuna
traditsiooniline operatsioon on ohtlikum, kasutatakse 90% juhtudest
lasertehnikat.
Suletud nurgaga glaukoom. Selle seisundi puhul on
vaja väga kiiret vahelesegamist, muidu tekib jääv nägemise kadu. Kiiresti tuleb
langetada silma siserõhk. Kõigepealt tilgutatakse silma rõhku alandavaid tilku.
Seejärel hakatakse suruma sarvkestale, et rõhu abil kanalid avada ja vedelikku
voolama panna. Selle protseduuri ajal kontrollitakse iga 15 minuti järel silma
rõhku. Kui ka siis paranemist ei toimu, võidakse lisada veel mõned silmatilgad
ja tablettravi. Pärast ägeda perioodi lahendamist vajadusel silma opereeritakse.
Sel juhul lõigatakse iirist väiksemaks, et see vedeliku äravoolukanaleid ei
blokeeriks.
Prognoos
Glaukoomist tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu ning seetõttu on oluline
võimalikult varane diagnoosimine ja ravi.
Riskitegurid
On täheldatud, et inimestel, kelle lähisugulaste hulgas on esinenud
glaukoomi, on suurem tõenäosus ka ise haigestuda. Suurem risk on ka tugevalt
lühinägelikel inimestel ning diabeetikutel.
Ennetamine
Glaukoomi ennetada ei saa, kuid kui seda varakult ravida, on teda võimalik
kontrolli all hoida. Glaukoomist põhjustatud nägemise kadu või vähenemist pole
võimalik enam taastada. Seetõttu peaksid kõik, kellel on suurem risk glaukoomi
tekkeks, käima vähemalt kord aastas silmaarsti kontrollil.
inimene.ee mai
2001
|