1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Radikulopaatia, radikuliit
Rahetera
Rahhiit
Raseduse katkestamine
Rasvkasvaja
Rasvumine
Rauavaegusaneemia
Raynaud sündroom
Reaktiivne artriit
Recklinghauseni tõbi
Reesuskonflikt lootel
Refluksösofagiit
Reieluu kaela murd
Reisikõhulahtisus
Reiteri tõbi
Renovaskulaarne hüpertensioon
Retrobulbaarne neuriit
Rett sündroom
Reuma
Reumatoidartriit
Rhabdomüosarkoom
Rindade suurenemine (meestel)
Rindkerevalu
Rinnapõletik
Rinnavähk
Rinofüüm
Roheline kae
Roospõletik
Rosaatsea
Rändneer

Rahhiit

ka D-vitamiini vaegus
Rachitis (ld. k.)
Rickets (Vitamin D deficiency) (ingl. k.)

Seletus
Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus.

Ülevaade
Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineralisatsiooni ehk mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret.
D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel.
Kuna rahhiit on raske haigus, aga õige toitumise ja õigete eluviisidega ennetatav, alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

D-vitamiin on oluline kaltsiumi ja fosfori imendumisel. D-vitamiini puudus põhjustabki rahhiiti.
Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks.
Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist.

Sümptomid ehk avaldumine

Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused.
Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse „rahhiitiline käevõru“ ning roietel „rahhiitiline roosikrants“.

Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku “plõksuna”, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem.
Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus.
D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kui on rahhiidi kahtlus, tuleb kõigepealt selgitada, kas laps saab piisavalt D-vitamiini.
Verest ja uriinist määratakse kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja nende ainevahetuse näitajad, mille põhjal saab hinnata kaltsiumi ja D-vitamiini vajadust.
Võidakse teha ka röntgenülesvõtted randmest ja rindkerest, mis näitavad luude kahjustust.

Ravivõimalused

Raviks kasutatakse D-vitamiini ja algul ka kaltsiumit ja fosforit lisaks toitmise korrigeerimisele ja õues, päikese käes, viibimise suurendamisele.

Prognoos

Kui laps hakkab saama talle vajalikus koguses D-vitamiini, algab aeglane paranemine, kuni luude normaalne ehitus taastub. See võib aega võtta mõnest kuust mõne aastani. Raskematel juhtudel võivad luude kahjustused jääda püsima, aga tänapäeval juhtub seda üliharva.

Ennetamine

Tagamaks D-vitamiini saamist, vajavad lapsed alates 5. elupäevast lisaks D-vitamiini vähemalt esimese eluaasta jooksul.
Sügisel sündinud lastele soovitatakse D-vitamiini isegi 1,5 aasta vanuseni, kuna talveperioodil on vähe päikest.
Vanematele lastele on D-vitamiini allikateks kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted on kindlalt tähtsaimaks kaltsiumiallikaks toidus.
Luustiku tugevust mõjutavad ka liikumine, perekondlikud eripärad ehk geneetilised faktorid.
Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee