Raynaud sündroom

ka Raynaud tõbi
Syndroma Raynaud (ld.k)
Raynauds fenomenon (ingl.k)

Seletus
Raynaud sündroomiks nimetatakse väikeste arterite spasme ehk ahenemisi, mis põhjustavad verevarustuse ajutise katkemise sagedamini sõrmede, varvaste, harvem keele ja nina piirkonnas.

Ülevaade
Iseseisvalt ehk idiopaatiliselt tekkivat taolist veresoonte ahenemisega kulgevat haigust nimetatakse Raynaud tõveks. Sagedamini tekib aga Raynaud sündroom teiste haiguste ja seisunditega koos.
Idiopaatilist Raynaud tõbe esineb sagedamini noortel naistel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Raynaud sündroom märgib teadmata põhjusel tekkivat veresoonte ahenemise atakki, mis tavaliselt avaldub käte ja jalgade piirkonnas.
Taoline olukord võib vallanduda näiteks külmetades või tugevate emotsioonide korral: verevarustuse halvenemise tõttu muutuvad sõrmed-varbad sinakaks, kui verevool taastub (minutite kuni tundide jooksul), tekib sama piirkonna punetus.
Kui haigus on kestnud kaua, siis võib kroonilisest verevarustuse puudulikkusest tekkida naha õhenemine ning küünte kasvu pidurdumine. Harvem esineb arterite püsivat sulgust näiteks trombiga, sel juhul kujunevad haavandid ning gangreen.

Raynaud sündroom võib kaasneda paljude haigustega: ateroskleroos, oblitereeriv endarteriit, reumatoidartriit, skleroderma, süsteemne luupus. Harvem on taolise seisundi põhjuseks trauma, kilpnäärme alatalitus või ravimite tarvitamine.
Suitsetajatel tekib Raynaud sündroom sagedamini, kuna nikotiin põhjustab veresoonte ahenemist.

Sümptomid ehk avaldumine

Raynaud sündroom avaldubki iseloomulike verevarustuse häirumisest tingitud atakkidena. Samal ajal võib inimene tunda „sipelgate jooksmist“ ehk paresteesiaid ning sõrmed ja varbad võivad tursuda.
Valu esineb üldiselt harva, kuid vahel võib iseloomulikuks kaebuseks olla külmetades tekkiv käte ja jalgade valu.
Kui haigus on kestnud juba kaua, võib leida iseloomulikke nahamuutusi (õhuke ning läikiv nahk ehk sklerodaktüülia) ning gangreeni.

Kui on tegemist Raynaud sündroomiga, siis lisasümptomid olenevad sellest, mis on põhihaiguseks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosile viitavad juba tüüpilised kaebused ning sümptomid.
Lisaks võidakse teha verevoolu täpsustavaid uuringuid, näiteks Doppler-ultraheliuuring.
Raynaud sündroomi puhul võidakse olenevalt põhihaigusest kasutada ka lisadiagnostikat.

Ravivõimalused

Kergemakujulise Raynaud sündroomi korral piisab vahel käte ning jalgade kaitsmisest külma eest.
Suitsetamine tuleb tingimata lõpetada, kuna see halvendab haiguse kulgu.
Lisaks kasutatakse tablettravi: veresooni lõõgastavad ained (prasosiin, pentoksüfülliin jt).

Halvasti ravile alluvatel juhtudel kasutatakse ka kirurgilist ravi ehk sümpatektoomiat. Lõikuse käigus eemaldatakse osa sümpaatilisest piiriväädist (vegetatiivse närvisüsteemi osa, mis reguleerib ka veresoonte toonust), mis asub väätja struktuurina selgroo kõrval.

Prognoos

Prognoos sõltub Raynaud sündroomi põhjustavast haigusest, samuti haigusatakkide raskusest ning sagedusest.
Tüsistustena võivad tekkida haavandid ning gangreen.
Operatiivne ravi aitab paremini Raynaud haiguse korral (võrreldes Raynaud sündroomiga), kuid kas lõikusjärgselt võivad kaebused paari aastaga taastekkida.

Ennetamine

Raynaud sündroomi ei ole võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus:
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998