Raynaud sündroom
ka Raynaud tõbi Syndroma
Raynaud (ld.k) Raynauds fenomenon (ingl.k)
Seletus Raynaud sündroomiks nimetatakse väikeste arterite
spasme ehk ahenemisi, mis põhjustavad verevarustuse ajutise katkemise sagedamini
sõrmede, varvaste, harvem keele ja nina piirkonnas.
Ülevaade Iseseisvalt ehk idiopaatiliselt
tekkivat taolist veresoonte ahenemisega kulgevat haigust nimetatakse
Raynaud tõveks. Sagedamini tekib aga Raynaud
sündroom teiste haiguste ja seisunditega koos. Idiopaatilist Raynaud
tõbe esineb sagedamini noortel naistel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Raynaud sündroom märgib teadmata põhjusel tekkivat veresoonte
ahenemise atakki, mis tavaliselt avaldub käte ja jalgade
piirkonnas. Taoline olukord võib vallanduda näiteks
külmetades või tugevate emotsioonide korral:
verevarustuse halvenemise tõttu muutuvad sõrmed-varbad
sinakaks, kui verevool taastub (minutite kuni tundide jooksul),
tekib sama piirkonna punetus. Kui haigus on kestnud kaua,
siis võib kroonilisest verevarustuse puudulikkusest tekkida naha
õhenemine ning küünte kasvu pidurdumine. Harvem esineb
arterite püsivat sulgust näiteks trombiga, sel juhul kujunevad
haavandid ning gangreen.
Raynaud sündroom võib kaasneda paljude haigustega: ateroskleroos, oblitereeriv endarteriit,
reumatoidartriit,
skleroderma,
süsteemne luupus.
Harvem on taolise seisundi põhjuseks trauma, kilpnäärme
alatalitus või ravimite
tarvitamine. Suitsetajatel tekib Raynaud sündroom
sagedamini, kuna nikotiin põhjustab veresoonte ahenemist.
Sümptomid ehk avaldumine
Raynaud sündroom avaldubki iseloomulike verevarustuse häirumisest tingitud
atakkidena. Samal ajal võib inimene tunda sipelgate jooksmist
ehk paresteesiaid ning sõrmed ja varbad võivad
tursuda. Valu esineb üldiselt harva, kuid vahel võib
iseloomulikuks kaebuseks olla külmetades tekkiv käte ja jalgade
valu. Kui haigus on kestnud juba kaua, võib leida
iseloomulikke nahamuutusi (õhuke ning läikiv nahk ehk
sklerodaktüülia) ning gangreeni.
Kui on tegemist Raynaud sündroomiga, siis lisasümptomid olenevad sellest, mis
on põhihaiguseks.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosile viitavad juba tüüpilised kaebused ning
sümptomid. Lisaks võidakse teha verevoolu täpsustavaid uuringuid, näiteks
Doppler-ultraheliuuring. Raynaud sündroomi puhul võidakse
olenevalt põhihaigusest kasutada ka lisadiagnostikat.
Ravivõimalused
Kergemakujulise Raynaud sündroomi korral piisab vahel käte ning jalgade
kaitsmisest külma eest. Suitsetamine tuleb
tingimata lõpetada, kuna see halvendab haiguse kulgu. Lisaks
kasutatakse tablettravi: veresooni lõõgastavad ained
(prasosiin, pentoksüfülliin jt).
Halvasti ravile alluvatel juhtudel kasutatakse ka kirurgilist
ravi ehk sümpatektoomiat. Lõikuse käigus eemaldatakse
osa sümpaatilisest piiriväädist (vegetatiivse närvisüsteemi osa, mis reguleerib
ka veresoonte toonust), mis asub väätja struktuurina selgroo kõrval.
Prognoos
Prognoos sõltub Raynaud sündroomi põhjustavast haigusest,
samuti haigusatakkide raskusest ning
sagedusest. Tüsistustena võivad tekkida haavandid ning
gangreen. Operatiivne ravi aitab paremini Raynaud haiguse korral (võrreldes
Raynaud sündroomiga), kuid kas lõikusjärgselt võivad kaebused paari aastaga
taastekkida.
Ennetamine
Raynaud sündroomi ei ole võimalik ennetada.
Kasutatud kirjandus: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/ The
Merck Manual, 1992 Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
|