Naaskelsaba Nabapõletik Naha mädapõletik Nahakollasus Nahapõletik, ärritusest (allergiast) Nahavähk Neelamishäired Neelumandli hüpertroofia Neelupõletik Neeru allavaje Neeruamüloidoos Neerukahjustus, suhkurtõvest Neerukivitõbi Neerupealiste puudulikkus Neerupuudulikkus, krooniline Neerupuudulikkus, äge Neerutuberkuloos Neeruvaagnapõletik, krooniline Neeruvaagnapõletik, äge Neeruvähk Nefroblastoom Nefrootiline sündroom Neurofibromatoos Neurotsirkulatoorne düstoonia Nibujätke põletik Nimmevalu Ninapolüübid Ninaverejooks Nodoosne periarteriit Non-Hodgkini lümfoom Nookpaelusstõbi Norskamine Nudipaelusstõbi Nummulaarne ekseem Nõgestõbi Nägemishäired, üld Nägemisnärvi põletik Näonärvi halvatus Närvivalud pea piirkonnas
|
Neerupuudulikkus, äge
Insufficentia renis acuta
(lad.k.) Acute renal failure (ingl.k.)
Selgitus Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude
funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus, mis väljendub
uriinierituse vähenemises kuni lakkamiseni, kahjulike jääkainete peetuses
organismis, vedeliku, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu häirumises e.
organismi püsiva sisekeskonna muutumises ebastabiilseks.
Ülevaade Ägeda neerupuudulikkuse põhjuseks on ca 40%-l
kirurgiline operatsioon, 20%-l mitmesugused sisehaigused, 15%-l rasedus ja
halvasti tehtud abort, 10%-l trauma ja 10%-l mürgistused neerusid kahjustavate
ainetega. Suremus ca 40-50%, kuid pigem tingitud põhihaigusest kui
neerpuudulikkusest.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Ägeda neerupuudulikkuse sündroomi võivad põhjustada mitmed
okki, organismi üldist mürgistust esile kutsuvad
faktorid ja põletiku reaktsioonid. Laias
laastus jaotatakse need kolmeks. 1. Prerenaalsed ehk
neerude verevoolutust vähendavad põhjused: verevoolu vähenemine
neerukoes tugeva vererõhu languse tõttu (verekaotus, ulatuslik põletus,
südamepuudulikkus, infarkt, bakteriaalne okk ); verevoolu vähenemine ilma
vererõhu languseta (ravimitest tingitud veresoonte spasm, kõhusisese rõhu tõus
nt. kõhukelme põletiku korral, vedelikuvaegus).
2. Renaalsed ehk neerukoe kahjustusest
tingitud: äge neerutorukeste kahjustus (korrigeerimata okk, mil tekib
torukeste hapnikuvaegus, ulatuslik lihastrauma, antibootikumid, raskmetallid
võivad kahjustada neerukude); ägedad neerupäsmakeste ja neerukoe haigused (äge
püelonefriit, äge glomeerulonefriit).
3. Postrenaalsed ehk kuseteedepoolsed
põhjused: neerukivid, kasvajad vaagna piirkonnas (mis rõhuvad
kuseteedele), vaagna piirkonna elundite kiiritus.
Uriini tootmise
eelduseks on piisav verevool neerus. Vererõhu mõõduka languse
korral tagavad selle mitmed hormoonide, veresooneseina rakkude poolt toodetavate
ainete ja reflektoorsete mehhanismide vahendatud kompensatoored reaktsioonid.
Vererõhu langusel alla ~80 mmHg häiruvad ka need ning väheneb uriini
tootmine. Uriini kontsentreerivate torukeste seina kahjustuse
tõttu mürgiste ainetega või hapniku vaegusest, imendub pea kogu
torukestes asuv uriin tagasi verre. Väljavoolu takistavad ka torusid
ummistavad surnud rakkude massid või takistused kuseteedes. Uriini ei eritu ja
organismis peetuvad kahjulikud ained.
Sümptomid ehk avaldumine
Ägeda neerupuudulikkuse algfaasis sümptomid puuduvad. Jääkainete kogunemisel
organismis tekivad kiire väsimus, iiveldus, unisus ja psüühilised
häired. Objektiivseks tunnuseks on uriini erituse oluline vähenemine
ehk oligouuria, kuni täieliku puudumiseni ehk
anuuriani. Prerenaalset neerupuudulikkust iseloomustab
janu, vererõhu madalad väärtused ehk hüpotensioon,
südamepekslemine, uimasus püstiolekul, naha ja limaskestade
kuivus. Renaalse vormi korral sõltub kliinilise pildi omapära
neerukahjustuse põhjusest (näiteks ägeda glomeerulonefriidi korral - oligouuria,
tursed, kõrge vererõhk). Postrenaalse põhjuse korral on iseloomulik
valu häbemeluu kohal põie ületäitumisest või teravad
koolikavalud seljas kiirgumisega kubemesse.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Oluline on üldmulje inimesest, tema
aktiivsus, teadvuse seisund, vererõhk.
Küsitluses tuleb tähelepanu pöörata lisaks vaevuste iseloomule
ka seostele põhjustega (antibiootikumid, eesnäärme haigused, eelnevad
operatsioonid, traumad, südamehaigused, infektsioonid). Eriti oluline on
määrata erituva uriini hulka, mis olgouuria korral on alla 500
ml päevas. Samuti esinevad muutused uriini koostises.
Vereseerumis ilmnevad veregaaside (hapniku, süsihappegaasi)
muutused, elektrolüütide häired ning eriti iseloomulik on jääkainete
(kreatiniini ja uurea) taseme tõus. Ultraheliuuringus võib näha
ebatavaliselt suuri neere, laienenud neeruvaagnaid, kive.
Ravivõimalused
Esmane on ägeda neerupuudulikkuse tekitanud põhihaiguse ravi
(vedeliku asendamine, okiravi, südametöö toetus). Kui oligouuria vaatamata
põhjuslikule ravile püsib, siis kuseerituse stimuleerimiseks manustatakse
tugevatoimelisi diureetikume (furosemiid). Vedeliku
manustamine peab olema tasakaalus vedeliku kaotusega. Neerupuudulikkuse
puhul tekib organismis kaaliumi peetus. Hüperkaleemia
korrektsioon kaltsiumglükonaadi, glükoosi ja insuliini või valgulise
ioonvaheti abil, mis vahetab sooles kaaliumi naatriumi vastu, on südame
rütmihäirete tekke vältimiseks ülioluline. Ainevahetushäirest tekkinud
metaboolset atsidoosi aitab neutraliseerida
naatriumbikarbonaadi ehk sooda manustamine. Tähtis on säilitada
manustatava toidu piisav kaloraa ja piirata valgu
sisaldust toidus, et vältida mürgiste valgu ainevahetuse jääkproduktide
kuhjumist organismis. Teiste ravimite manustamisel (antibiootikumid, digoksiin)
arvestada, et neerupuudulikkuse tõttu on pidurdunud nende eemaldamine
organismist ja sama efekti saamiseks on vaja oluliselt väiksemaid annuseid.
Kestva oligouuria ning ohtliku hüperkaleemia või vedeliku ülekoormuse korral
koos kopsutursega on vajalik rakendada dialüüsravi.
Prognoos
Prognoos sõltub vanusest ja sellest, kuidas saadakse jagu põhihaigusest,
kuseerituse peetusest ning muude organite kahjustusest. Kui põhihaigus õnnestub
likvideerida, ei esine ulatuslikku neerukoe hävingut ja ägeda neerupuudulikkuse
faasis saab rakendatud dialüüsravi, siis on prognoos soodne. Kahepoolne neerukoe
surm kahjustab neere taaspöördumatult ning prognoos on väga halb. Suremus on
kõige suurem kirurgiliste ja traumapatsientide seas, kellel esineb äge
neerupuudulikkus (~60%), mürgistuste korral neerusid kahjustavate ainetega
(~30%), raseduse ja abordi komplikatsioonina (~15%).
Ennetamine
Ennetada saab ägedat neerupuudulikkust kiire ja adekvaatse okiraviga,
piisava vedelikukoguse manustamisega ja potentsiaalselt neerusid kahjustavate
ravimite manustamise vältimisega.
Kasutatud kirjandus 1. G. Herold et al.
Sisehaigused 1999, Tartu 2. Kurt J. Isselbacher et al. Harrisons
Principles of Internal Medicine 14-th ed. 1998 3. H. Kõrge ja teised
Nefroloogia 1985, Tallinn 4. T. Risler, G. A. Müller, W. Rosendahl
Treatment manual. Nephrology 1997, Ebner, Ulm
|