Ninapolüübid
ka nina polüpoos; Polyposis
nasi (ld. k); Polyps (ingl. k).
Selgitus Nina polüübid on ninalimaskesta
väljasopistused.
Ülevaade Inimese nina koosneb ninaõõnest ja
ninakõrvalkoobastest. Ninaõõs on ühenduses nina ümbritsevate, normaalselt õhuga
täidetud ruumidega ehk ninakõrvalkoobastega. Suurimad neist
on põskede piirkonnas asuvad põskkoopad ja otsmiku
piirkonnas asuvad otsmikukoopad. Lisaks paiknevad silmade
vahelises piirkonnas väikesed õhuga täidetud ruumikesed ehk
sõelluurakustik. Polüübid saavad alguse peamiselt
sõelluurakustiku ja põskoobaste limaskestalt. Ninapolüpoosi esineb
peamiselt peale 40-ndat eluaastat aga mõnikord ka lastel
enne 16-ndat eluaastat.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Suures osas on ninapolüüpide tekkepõhjused ja -mehhanismid teadmata.
Sagedamini tekivad polüübid allergilise ja kroonilise nohu
tagajärjel. Ninalimaskest tursub ja muutub
paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed,
mis sopistuvad välja ja tekivadki polüübid. Põhiliselt saavad polüübid
alguse sõelluurakustikust ja põskkoobastest.
Kui polüübid on piisavalt suurenenud sopistuvad nad ninaõõnde.
Sümptomid ehk avaldumine
Põhiline sümptom pidev ninakinnisus ja lõhnatunde
kadumine, kuna nina on ummistatud polüüpide poolt. Kui põskkoopad on
täielikult täidetud polüüpidega võib esineda ka raskustunnet
põskede piirkonnas ja isegi peavalu.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse ninapeegliga nina eesmist osa.
Lisaks vaadeldakse ka nina tagumist osa ja ninaneelu väikese peegli
abil. Röntgenuuring ninakõrvalkoobastest tehakse selleks, et
vaadata kas põskkoopad on polüüpidega täidetud või
mitte. Kompuutertomograafia ninakõrvalkoobastest on väga
täpne röntgenuuring, mis tehakse selleks, et veelgi täpsemalt teada saada, kui
suures ulatuses on ninakõrvalkoopad polüüpide poolt täidetud.
Ravivõimalused
Kuna alati pole teada polüüpide tekkepõhjusi ja -mehhanisme, ei ole ka
põhjust elimineerivat ravi. Ravimitest on ainsana kasutusel lokaalne ehk
paikne ravi steroididega (Rhinocort,
Beconase), mis vähendab ninapolüüpide teket ning kasvu. Ravimit
tuleb kasutada iga päev, pihustades seda kummasegi ninapoolde. Kui
polüübid on ummistanud kogu nina, ei ole enam paiksest ravist abi ning on
vajalik nad operatiivselt eemaldada. Kirurgilise ravi käigus
puhastatakse põskkoopad ja vajadusel eemaldatakse sõeluurakustik.
Prognoos
Polüüpidel on kalduvus tagasi kasvada, eriti kui kaasneb allergia. Seetõttu
on mõnikord vajalik korduv kirurgiline ravi.
Ennetamine
Polüüpide tekke tõenäosust on võimalik vähendada kasutades lokaalset ravi
steroididega peale nende kirurgilist eemaldamist ja samuti allergilise nohu
puhul.
Kasutatud kirjandus 1. Üldarsti käsiraamat. Medicina
1999.a. 2. Korva-, nenä-, kurkutautioppi ja foniatrian perusteet.
Korvatieto OY 1991.a. 3. The Merc Manual. 17th ed. 1999.a.
|