Naaskelsaba Nabapõletik Naha mädapõletik Nahakollasus Nahapõletik, ärritusest (allergiast) Nahavähk Neelamishäired Neelumandli hüpertroofia Neelupõletik Neeru allavaje Neeruamüloidoos Neerukahjustus, suhkurtõvest Neerukivitõbi Neerupealiste puudulikkus Neerupuudulikkus, krooniline Neerupuudulikkus, äge Neerutuberkuloos Neeruvaagnapõletik, krooniline Neeruvaagnapõletik, äge Neeruvähk Nefroblastoom Nefrootiline sündroom Neurofibromatoos Neurotsirkulatoorne düstoonia Nibujätke põletik Nimmevalu Ninapolüübid Ninaverejooks Nodoosne periarteriit Non-Hodgkini lümfoom Nookpaelusstõbi Norskamine Nudipaelusstõbi Nummulaarne ekseem Nõgestõbi Nägemishäired, üld Nägemisnärvi põletik Näonärvi halvatus Närvivalud pea piirkonnas
|
Neerutuberkuloos
Tuberculosisosis renis
(lad.k.) Renal tuberculosis (ingl.k.)
Selgitus Neerutuberkuloos on tuberkuloosibakterite poolt
põhjustatud aeglaselt süvenev infektsioosne põletik neerukoes.
Ülevaade Tuberkuloos on krooniline
bakteriaalne infektsioon, mis tavaliselt kahjustab kopsukude,
kuid võib haarata ka muid organeid. Peale nakatumist võib tuberkuloos
kliiniliselt väljenduda paari kuuga või jääda varjatuks aastateks.
Kopsuväliselt ilmneb tuberkuloos (TB) enim just neerudes,
suguorganites, lümfisõlmedes, kopsukelmel, luudes liigestes, ajukelmetel.
Enne HIV-infektsiooni leviku tõusu piirdus TB 80%-l
kopsuvormiga, HIV-infitseeritutest kujunevad aga nõrga organsimipoolse
immuunvastuse tõttu valdaval enamusel sekundaarsed põletikukolded mujal
organismis.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Tuberkuloos on Mycobacterium tuberculosise (M. bovis, M. africanum)
poolt põhjustatud bakteriaalne infektsioon. Iseseisvalt
neerutuberkuloosi enamasti ei esine, ta kaasneb teiste elundite, põhiliselt
kopsutuberkuloosiga.
Kopsust neeru levivad bakterid
vere kaudu tekitades seal nn. metastaatilisi
põletikukoldeid. Need võivad armistuda ja
kaltsifitseerudes paraneda või lagunema hakates
kaverne ehk sidekoelise kapsliga ümbritsetud lagunevat kude
sisaldavaid põletikukoldeid moodustada.
Kaverni seina
lagunedes levib sealne baktereid sisaldav mass neerus edasi,
tekitades uusi kaverne. Kaverni läbimurdmisel neeruvaagnasse
võib kujuneda kuseteede tuberkuloos. Harvem võib neerus tekkida
ka piirdunud põletikukolle ehk tuberkuloom, mis ei lagune, vaid
pikkamööda kaltsifitseerub. Neerukoe kahjustuse tagajärjel hakkab vohama
armkude, mis tekitab neeru kuju
muutusi. Olenevalt organismi
vastupanuvõimest, võib vahel raske neerutuberkuloos koos bakterite eritamisega
uriiniga kujuneda juba aasta paariga, enamasti moodustuvad kavernid aga
56 aastaga.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus võib pikka aega kulgeda sümptomiteta. Esimesed
sümptomid võivad olla mittespetsiifilised ehk neeruhaigusele mitte viitavad:
väsimus, öine higistamine, kõhnumine, väikesed
palavikud. Tuberkuloosse põiepõletiku väljakujunemisel tekib juba
valulikkus urineerimisel, vereeritus, valulikkus neeru
piirkonnas nii rahuolekus kui koputlusel ilmneb alles hiljem.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Küsitlusega on vaja selgitada, kas varem on põetud
tuberkuloosi või on põdenud seda keegi lähikondlastest.
Tuberkuloosibakterite olemasolust organismis annab aimu
tuberkuliintest. Uriininalüüsis on
diagnoosi kinnitavaks mükobakterite eritumine, põletikulisele protsessile viitab
vere puna- ja valgeliblede ning valgu esinemine. Põie vaatlusel ehk
tsüstoskoopial (peenikese toru sisestamine läbi kusiti põide,
läbi mille on võimalik vaadelda kusepõie seinu ning otsida kive) võivad näha
olla kusejuhade suubumiskohas pisikesed tuberkulid ehk surnud kude ja baktereid
sisaldavad sõlmekesed, ultrahelis neeru kuju ja suuruse muutused.
Intravenoossel urograafial, mil veeni süstitakse
kontrastainet, mis mõne aja pärast neerude kaudu eritub ja neeruvaagnad,
kusejuhad ning põie röntgenpildil nähtavaks teeb, on
neertuberkuloosile iseloomulikuks leiuks neeruvaagna ja karikate kuju
muutused.
Ravivõimalused
Ravi on tuberkuloosi puhul antibakteriaalne. Kuna mükobakter
on hästi vastupidav, siis kasutatakse nelja preparaadi
kombinatsiooni: isoniasiid, rifampitsiin, pürasinamiid etambutool. Ravi
kestab pikka aega, 6-12 kuud ning peab olema järjepidev. Kui neerukoest on
valdav enamus juba hävinud, siis neer eemaldatakse, kuid enne
ja pärast operatsiooni rakendatakse samuti antibakteriaalset ravi.
Prognoos
Varajase avastamise, järjepideva ravi ning ravimitele tundliku tekitaja
korral on tervistumine võimalik. Ravimresistentse vormi ja ravimatuse korral
kahjustub terve neer, võib tekkida mädakottneer ehk püonefroos
või asenduda neerukude kavernide või tuberkulitega. Kujuneb neerupuudulikkus.
Surma võib põhjustada nii neerupuudulikkus kui üldine organismi
kahjustus tuberkuloositekitajate poolt.
Ennetamine
Neerutuberkuloosi ennetamisel on ülioluline esmase tuberkuloosivormi aktiivne
ning järjepidev ravi. Primaarne on aga tuberkuloosi haigestumise vältimine
üldse, kas siis spetsiifiliste meetoditega või mittespetsiifilistega.
Spetsiifiline profülaktika hõlmab vaktsineerimist
BCG-vaktsiiniga, mis tavalselt teostatakse juba sünnitusmajas,
tuberkuloosihaige kontaktsete jälgimist (kopsuröntgen, tuberkuliintest,
kliiniline pilt) ja nende profülaktilist ravi isoniasiidiga.
Mittespetsiifiliseks ennetamiseks peetakse organismi üldise
vastupanuvõime tõstmist, tervislikke eluviise, laste kollektiivides töötavate
inimeste profülaktilist kontrolli, elatustaseme tõstmist.
Kasutatud kirjandus 1. K. Kõrge jt. Nefroloogia
1985, Tallinn 2. R. Berkow et al. The Merck Manual of Diagnosis and
Therapy 16-th ed. 1992, USA. 3. Kurt J. Isselbacher et al. Harrisons
Principles of Internal Medicine 14-th ed. 1998.
|