1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Naaskelsaba
Nabapõletik
Naha mädapõletik
Nahakollasus
Nahapõletik, ärritusest (allergiast)
Nahavähk
Neelamishäired
Neelumandli hüpertroofia
Neelupõletik
Neeru allavaje
Neeruamüloidoos
Neerukahjustus, suhkurtõvest
Neerukivitõbi
Neerupealiste puudulikkus
Neerupuudulikkus, krooniline
Neerupuudulikkus, äge
Neerutuberkuloos
Neeruvaagnapõletik, krooniline
Neeruvaagnapõletik, äge
Neeruvähk
Nefroblastoom
Nefrootiline sündroom
Neurofibromatoos
Neurotsirkulatoorne düstoonia
Nibujätke põletik
Nimmevalu
Ninapolüübid
Ninaverejooks
Nodoosne periarteriit
Non-Hodgkini lümfoom
Nookpaelusstõbi
Norskamine
Nudipaelusstõbi
Nummulaarne ekseem
Nõgestõbi
Nägemishäired, üld
Nägemisnärvi põletik
Näonärvi halvatus
Närvivalud pea piirkonnas

Nookpaelusstõbi

Teniasis (ingl.k)

Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab sealihas parasiteeriv nookpaeluss.

Ülevaade
Inimene nakatub halvasti töödeldud tsüstitserke ehk lihastesse kapseldunud vastsete vorme sisaldava sea- või metssealiha söömisel.
Tsüstitserkidest vabanevad vastsed arenavad täiskasvanuks ja parasiteerivad inimese peensooles - häirub toitainete imendumine, tekib kõhulahtisus, kehakaal langeb. Harvem kujuneb välja tsüstitserkoos, mil nookpaelussi vastsed kapselduvad inimese lihastesse.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptoomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Inimene nakatub, kui ta sööb haigestunud looma liha, mis sisaldab vastseid. Osa vastseid tungib ka inimorganismis läbi sooleseina ja liigub lihastesse ning teistesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos.
Enamasti on sooles korraga üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 3 meetri pikkuseks. Ta koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui ka loomad, kes levitavad nakkust järjest edasi.
Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad munad loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse kus kapselduvad.

Sümptoomid ehk avaldumine

Sooles elav nookpaeluss sageli vaevusi ei põhjusta. Siiski võib inimene vahel tunda ebamugavust ja valu kõhus, iiveldust, pidevat näljatunnet, võib tekkida kõhulahtisus, kaalulangus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosi kinnitamiseks otsitakse roojast mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente.

Ravivõimalused

Nookpaelusstõbe ravitakse antibiootikumiga, tavaliselt piisab ühekordsest annusest.

Ennetamine

Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee