Naaskelsaba Nabapõletik Naha mädapõletik Nahakollasus Nahapõletik, ärritusest (allergiast) Nahavähk Neelamishäired Neelumandli hüpertroofia Neelupõletik Neeru allavaje Neeruamüloidoos Neerukahjustus, suhkurtõvest Neerukivitõbi Neerupealiste puudulikkus Neerupuudulikkus, krooniline Neerupuudulikkus, äge Neerutuberkuloos Neeruvaagnapõletik, krooniline Neeruvaagnapõletik, äge Neeruvähk Nefroblastoom Nefrootiline sündroom Neurofibromatoos Neurotsirkulatoorne düstoonia Nibujätke põletik Nimmevalu Ninapolüübid Ninaverejooks Nodoosne periarteriit Non-Hodgkini lümfoom Nookpaelusstõbi Norskamine Nudipaelusstõbi Nummulaarne ekseem Nõgestõbi Nägemishäired, üld Nägemisnärvi põletik Näonärvi halvatus Närvivalud pea piirkonnas
|
Neurofibromatoos
ka Recklinghauseni
tõbi Neurofibromatosis (ld.k) Neurofibromatosis
(ingl.k)
Selgitus Neurofibromatoos (NF) on pärilik haigus, mis
haarab nahka ning närvisüsteemi ning millel eristatakse kahte alavormi.
Ülevaade Haiguse alavormideks on Recklinghauseni
tõbi ehk perifeerne NF ehk NF1 ja tsentraalne
neurofibromatoos ehk NF2. Esimene neist on üks sagedasemaid
pärilikke haigusi, esinedes sagedusega 1: 4000, II tüüp on aga 10 korda harvem
esinev (1: 40 000). haigust iseloomustavad naha alla tekkivad
sõlmed ning heledad pigmentlaigud
nahal.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Neurofibromatoos on autosoom-dominantse pärandumisviisiga
pärilik haigus. See tähendab, et vanematel on 50% risk anda haigus edasi
lastele. Esineb ka nn sporaadilisi ehk üksikjuhte, kus haigus ei ole päritud
vanematelt, vaid on tekkinud iseseisev muutus geenis ehk
mutatsioon. Tegemist on geeni
kahjustusega 17. kromosoomis (NF1) või 22. kromosoomis (NF2),
mille alusel toodetakse valku nimega neurofibromiin. NF-i
korral on iseloomulikuks neurofibroomide teke. Neurofibroom
koosneb närvi- (neuro-) ja side (fibro-) koest
ning kujutab endast väikest sõlmjat kasvajalist moodustist, mis võib tekkida
mitmetes elundsüsteemides. Taoline kasvajaline moodustis ei ole nakkav ega
pahaloomuline.
Sümptomid ehk avaldumine
Kuigi mõlemat tüüpi neurofibromatoosid on ühesuguse tekkepõhjusega, on
kliiniline avaldumine erinev. Perifeerse NF-i (NF1)
peamiseks sümptomiks on neurofibroomide teke nahas. On oluline
teada, et üksikud neurofibroomid võivad tekkida ka tervetel inimestel, kellel ei
ole Recklinghauseni tõbe. Moodustised nahas ilmuvad tavaliselt puberteedieas.
Teiseks iseloomulikuks ilminguks on kohvipiimalaigud
(Café-au-lait; pr.k) ehk helepruunid pigmentlaigud nahal. Ka siin on
oluline märkida, et kuni 10%-l tervetest inimestest võivad taolised laigud
esineda, kuid neil ei ole NF-i. Kohvipiimalaigud on sageli näha juba sünnil või
arenevad NF-iga lapsel esimese paari eluaasta jooksul. NF-ile on
iseloomulikud ka Lischi sõlmed ehk väikesed pigmendikogumikud
silma värvilisel osal, vikerkestal ehk
iirisel. Need moodustised ei ohusta nägemist ning omavad vaid
diagnostilist tähendust. NF-iga isikud on tavapärasest suurema
peaümbermõõduga, võib esineda selgroo kõverdumist ehk skolioosi
ning mitmesuguseid luude
arenguhäireid.
Tsentraalsele
neurofibromatoosile (NF2) on iseloomulik
neurofibroomide teke kogu kehas. Pea kõigil NF2-ga isikutel
tekib mõlemapoolse kuulmis- ja tasakaalunärvi kasvaja ehk
neurinoom, mistõttu võib täheldada kuulmislangust, kõrvakohinat
ehk tinnitust ning tasakaaluhäireid.
Lisaks on NF2-le omane mitmete teiste närvide kasvajate teke, milliseid
nimetatakse Schwannoomideks (kuna tekivad närve ümbritsevatest
kaitsvatest rakkudest ehk Schwanni rakkudest). Sümptomid on väga
varieeruvad, olenedes otseselt sellest, millise piirkonna närvide kasvajad
esinevad. Ajukestadest arenevad kasvajad on samuti NF2-le iseloomulikud:
meningioomid, harvem
ependümoomid ning astrotsütoomid. NF2 harvaks
avalduseks on veel silma katarakt ehk kae ehk silmaläätse
tuhmumine.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
NF-i ei ole alati lihtne diagnoosida, eriti kui esinevad vaid üksikud
haigusilmingud. NF1 puhul on oluline kohvipiimalaikude,
neurofibroomide või Lischi
sõlmede olemasolu, milledele võivad lisanduda veidi harvem
esinevad sümptomid. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja silmaarsti, närviarsti
ning geneetiku arvamusi ning erinevaid uuringuid, mis võivad hõlbustada
diagnoosi (röntgenogrammid luudest, erinevad
silmauuringud, kompuutertomograafia peast).
NF2-le iseloomulikud arvukad kasvajad mitmes erinevas keha piirkonnas on
kõige informatiivsemad, põhjustades tavaliselt erinevaid sümptomeid.
Kuulmislanguse hindamiseks kasutatakse audiomeetriat ning
ajutüve elektriliste potentsiaalide registreerimist. Erinevate
kasvajate diagnoosimiseks on vajalik
magnetresonantstomograafiline uuring.
Ravivõimalused
Kuna NF on kasvajaline haigus, on seni ainsateks ravivõimalusteks
kirurgiline- ning kiiritusravi. Kuna (eriti NF2 puhul) on
kasvajad tihti pea- või seljaaju läheduses, on operatiivne ravi seotud küllalt
suure riskiga. Naha neurofibroomide operatiivne ravi võib vajalikuks osutuda
valulikkuse, põletiku või kosmeetilise defekti kõrvaldamise eesmärgil. NF1
puhul esineva skolioosi kõrvaldamiseks võib vajalikuks osutuda selgroo
korrigeeriv operatsioon.
Prognoos
Kuni 60% NF-iga isikuid haigestub kergesse haigusvormi, mis ei pruugi kogu
elu jooksul vaevusi põhjustada ning haigus leitakse juhuslikul läbivaatusel.
Ülejäänutest 20%-l on korrigeeritavad ehk enamasti ravitavad ilmingud ning
20%-l tõsised sümptomid ning mitmesed komplikatsioonid ehk
tüsistused. NF-iga lastel võib normaalse intelligentsi
foonil esineda õpiraskusi ning nägemisnärvi kasvaja
tekkimisel tõsiseid nägemishäireid. Lisaks on levinud
kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon, mis vajab spetsiifilist
ravi. Kuna NF on indiviiditi väga varieeruva sümptomatoloogia ning raskusega, on
raske määratleda üldist prognoosi. Otsuseid saab siiski teha vaid kindla isiku
kohta.
Ennetamine
NF-i kui pärilikku haigust ei ole võimalik ennetada. Kui Teie suguvõsas on
taolist probleemi esinenud, võib pöörduda geneetiku poole, kes
vereanalüüside abiga saab kindlaks teha, kas konkreetne isik kannab endas
neurofibromatoosi põhjustavat geeni või mitte. Positiivse tulemuse korral on 50%
tõenäosus, et vastav geen kandub üle ka järglastele.
|