Näonärvi halvatus
ka Belli paralüüs Paresis nervi
facialis (ld.k) Facial nerve paralysis (Bells palsy)
(ingl.k)
Selgitus Belli paralüüs on teadmata põhjustel tekkiv
äkiline ühepoolne näonärvi halvatus, mis avaldub näo asümmeetria, nõrkuse ning
silma sulgemise häirena.
Ülevaade Haigus esineb võrdse sagedusega nii naistel kui
meestel, keskmiselt 15-40:100 000 inimese kohta. 63% juhtudest on tegemist
parempoolse näonärvi kahjustusega. Haigestumise tõenäosus suureneb vanusega ning
diabeedihaigetel on 4 korda suurem oht Belli paralüüsi
haigestuda.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Näonärv on VII peaaju närv, mis innerveerib näo
miimilisi lihaseid, sülje- ja
pisaranääret, juhib maitsetunnet keele
eesosalt ning viib ajju tundeimpulsse keskkõrvast.
Halvatuse tekkepõhjused ei ole lõplikult teada, kuid haigus tekib tavaliselt
mõne viirusinfektsiooni järel oletatavalt immunoloogilise
mehhanismiga (see tähendab, et organismis tekivad antikehad, mis põhjustavad
põletikku). Viimasel ajal on leitud ka herpes- ehk
ohatisviiruse aktiveerumisest põhjustatud näonärvi kahjustust (isikutel, kellel
esineb huuleohatist, võib sama viirus tekitada ka närvi halvatust).
Põletik põhjustab näonärvi turse ning
verevarustuse häire, mistõttu närv surutakse
vastu luulist kanalit, milles ta kulgeb (üks osa näonärvist paikneb oimuluu
kanalis). Haigusilmingud ongi põhjustatud närvi traumeerivast survest vastu
kanali seina.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus algab äkki tekkiva näo tuimuse,
kõrvataguse piirkonna valu,
suurenenud pisaravoolu ning ülikuulmiserksuse
ehk hüperakuusiaga. Ühe näopoole nõrkus süveneb kuni 72
tunni jooksul. 70%-l haigetest esineb täielik, 30%-l aga osaline paralüüs.
Täieliku halvatusega isik ei saa liigutada haiget
näopoolt ega sulgeda samapoolset silma (seda
nimetatakse lagoftalmiks), samuti esineb ülikuulmiserksus, mistõttu inimene
ei talu tugevaid helisid. Ühelt keelepoolelt võib
puududa maitsetunne. Vahel haarab põletik ka
kolmiknärvi, mistõttu haigel näopoolel on vähenenud tundlikkus.
Kõik haigustunnused ei pruugi ühel inimesel korraga esineda, see oleneb sellest,
millisest näonärvi osast alates kahjustus on tekkinud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Belli paralüüsi diagnostika ei tekita tavaliselt probleeme. Peamiselt tuleb
seda eristada kasvajatest ning mõningatest infektsioonhaigustest. Sümptomite
alusel otsustatakse, kas on näidustatud
magnetresonantstomograafiline uuring või on
tegemist tüüpilise näonärvi halvatusega, mille korral see uuring ei ole
informatiivne. Harva kasutatakse neuromüograafilist
uuringut. 1/3-l juhtudest võib olla suurenenud ka ajuvedeliku
ehk liikvori valgusisaldus.
Ravivõimalused
Belli paralüüsi ravitakse glükokortikoidhormoonidega
(Prednisoloon). Alustatakse 24-48 tundi peale haiguse algust
ning ravi kestab 1-2 nädalat. Prednisoloon on turset alandava toimega,
mistõttu juba ravi algul haigusnähud mõnevõrra paranevad. Tihti kasutatakse
silmatilkasid ning ööseks on soovitav haige silm kinnitada
plaastriga (kuna esineb sulgumishäire ning silm võib kuivada).
Oluline on teha ka spetsiaalseid näolihaste harjutusi, et
treenida miimilisi lihaseid ning soodustada halvatuse paranemist. Harjutusi
õpetab füsioterapeut. Maailmas on proovitud ka
kirurgilist ravimeetodit, kuid see ei leia laialdast
kasutust.
Prognoos
Tavaliselt hakkab halvatus taanduma kahe kuu jooksul haiguse algusest. Alati
ei parane haigus täielikult, vaid võivad jääda teatud jääknähud (1/3-l
haigetest võib jääda püsiv näopoole nõrkus ning tahtmatud tõmblused, harvem muud
sümptomid). Hea prognoosi näitajateks on osaline halvatus, varajane
paranemine, noor iga, normaalne maitsetundlikkus ning süljevool. Kaudselt saab
paranemist ennustada elektroneuromüograafilise uuringu abil.
Kliiniliselt hinnatakse paranemise ulatust alles poole kuni ühe aasta
möödudes. Umbes 7% juhtudest võib elu jooksul korduda.
Ennetamine
Näonärvi halvatuse ennetamiseks ei ole spetsiifilisi võimalusi. Kuigi ei ole
tõestatud, et Belli paralüüs tekib puudulikult ravitud viirushaigusest, on
siiski soovitav viirushaigus alati korralikult välja ravida, et mitte
kurnata organismi.
|