Galaktoseemia Gangreen Gastriit Gastrinoom Gastroskiis Genitaalherpes Genitaaltüükad Gingiviit Glaukoom Glioom Glomerulonefriit, krooniline Glomerulonefriit, äge Glossiit Gonokokiline artriit Gonokokiline liigespõletik Gonorröa Gripp Günekomastia
|
Glaukoom
ka roheline kae Glaucoma
(lad.k) Glaucoma (ingl.k)
Seletus Silmasisese rõhu tõus, mis võib viia
nägemisnärvi kahjustuse ja pimedaksjäämiseni.
Ülevaade Silmasisene rõhk suureneb silmasisese vedeliku
ringlusehäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele, nägemine
halveneb. Glaukoom üks sagedasemaid pimedaksjäämise põhjuseid üle 40
aastaste inimeste seas.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Silmas toodetakse läbipaistvat vedelikku, mis iirise serva lähedal olevate
kanalite kaudu silmast ära voolab. Vedelik tekitab silmas teatud rõhu, mille
normaalne tase enamikul inimestest on 12-22 mm Hg. Glaukoomi puhul on vedeliku
äravool häiritud ning seetõttu silmasisene rõhk suureneb.
Glaukoomi jagatakse kaheks:
- Avatud nurgaga krooniline glaukoom
. Kõige sagedamini esinev
glaukoomi tüüp. Siin on tegemist ealiste muutustega silmas – vedeliku
äravoolukanalid sulguvad järk-järgult ning silma siserõhk suureneb. Miks
kanalid sulguvad, pole veel teada.
Suurenenud rõhk silmas kahjustab närvirakke, mis kulgevad võrkkestas,
kuni need lõpuks hukkuvad. Kõrge rõhk surub ka väikestele võrkkestas
kulgevatele veresoontele ja vähendab nendes verevoolu. Nende veresoonte
ülesandeks on toita nägemisnärvi ning verevoolu vähenemise tulemusena jääb
nägemisnärv toitaineteta ja taandareneb. Kuna võrkkesta närvirakud ja
nägemisnärv viivad informatsiooni silmast ajju, siis nende töö häirudes kaob
tasapisi ka nägemine.
- Suletud nurgaga glaukoom
. Mõnedel inimestel on iiris
pärilikult ebanormaalse kujuga ning iiris blokeerib äkki kõik
äravoolukanalid, liikudes kanalite ette, ning silma siserõhk tõuseb väga
kiiresti. Vahel võib blokeerijaks olla ka silmasisene kunstlääts.
Sümptoomid ehk avaldumine
Avatud nurgaga glaukoom
Järk-järguline nägemise kadu või hägustumine.
Enamasti algab glaukoom üsna märkamatult – selle areng on järk-järguline ning
valutu.
Esimesteks sümptoomideks on nägemisväljade ahenemine - nähtav pilt on
normaalsest kitsam, justkui vaataks läbi binokli. Nägemine hakkab ähmastuma
alles siis, kui glaukoom on juba kaugele arenenud.
Suletud nurgaga glaukoom
Sümptoomideks on äkiline valu ühes näopooles ja silmas, ühepoolne nägemise
hägustumine, halod ja kiired valgusallikate ümber. Nägemisteravus väheneb
tunduvalt. Vahel võib kaasneda iiveldus ja oksendamine.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kõige paremini aitavad diagnoosida silmapõhja uuring - seal on näha
nägemisnärv, silma siserõhu mõõtmine ja nägemisväljade ulatuse
mõõtmine. Need on lihtsad ning efektiivsed meetodid.
Nägemisnärvi saab uurida silmapõhja vaatlemisel. Selleks tilgutatakse
silma pupilli laiendavaid tilku ning arst vaatab läbi pupilliava silma.
Silma siserõhku mõõdetakse tonomeetriga - aparaat paiskab silmale
õhupahvaku ja mõõdab muutusi õhuvoolus.
Nägemisväljade ulatust mõõdetakse liikuva objekti jälgimisel ühte punkti
suunatud pilguga.
Ravivõimalused
Avatud nurgaga glaukoom. Kõige paremad tulemused on võimalikult
vara alustatud ravil. Ravi kestab kogu elu ja selle põhimõtteks on alandada
silma siserõhku ning hoida seda normaalsel tasemel.
- Silmatilgad
– silma tilgutatakse ravimeid, mis avardavad vedeliku
äravoolukanaleid, kiirendavad vedeliku eemaldamist silmast ning seega
vähendavad silma siserõhku.
- Tabletid - t
abletid kas vähendavad vedeliku tootmist silmas või
kiirendavad selle äravoolu. Kuna tablettravil on rohkelt kõrvalnähte,
kasutatakse seda vaid siis, kui muud meetodid enam ei aita.
- Kirurgiline ravi
seisneb selles, et iirise serva tehakse pisikesed
avad, mille kaudu vedeliku äravool suureneb. Kuna traditsiooniline operatsioon
on ohtlikum, kasutatakse 90% juhtudest lasertehnikat.
Suletud nurgaga glaukoom. Selle seisundi puhul on vaja väga kiiret
vahelesegamist, muidu tekib jääv nägemise kadu. Kiiresti tuleb langetada silma
siserõhk. Kõigepealt tilgutatakse silma rõhku alandavaid tilku. Seejärel
hakatakse suruma sarvkestale, et rõhu abil kanalid avada ja vedelikku voolama
panna. Selle protseduuri ajal kontrollitakse iga 15 minuti järel silma rõhku.
Kui ka siis paranemist ei toimu, võidakse lisada veel mõned silmatilgad ja
tablettravi. Pärast ägeda perioodi lahendamist vajadusel silma opereeritakse.
Sel juhul lõigatakse iirist väiksemaks, et see vedeliku äravoolukanaleid ei
blokeeriks.
Prognoos
Glaukoomist tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu ning seetõttu on oluline
võimalikult varane diagnoosimine ja ravi.
Riskitegurid
On täheldatud, et inimestel, kelle lähisugulaste hulgas on esinenud
glaukoomi, on suurem tõenäosus ka ise haigestuda. Suurem risk on ka tugevalt
lühinägelikel inimestel ning diabeetikutel.
Ennetamine
Glaukoomi ennetada ei saa, kuid kui seda varakult ravida, on teda võimalik
kontrolli all hoida. Glaukoomist põhjustatud nägemise kadu või vähenemist pole
võimalik enam taastada. Seetõttu peaksid kõik, kellel on suurem risk glaukoomi
tekkeks, käima vähemalt kord aastas silmaarsti kontrollil
inimene.ee mai 2001
|