Galaktoseemia Gangreen Gastriit Gastrinoom Gastroskiis Genitaalherpes Genitaaltüükad Gingiviit Glaukoom Glioom Glomerulonefriit, krooniline Glomerulonefriit, äge Glossiit Gonokokiline artriit Gonokokiline liigespõletik Gonorröa Gripp Günekomastia
|
Gripp
Influenza
(lad.k) Influenza, flu (ingl.k)
Seletus Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda
algusega palavikuhaigus, millele on iseloomulikud
peavalud, külmavärinad, halb enesetunne, lihasvalud, higistamine, kuiv
köha, neelamise valulikkus, liigestevalud ning silmade valguskartus.
Ülevaade Eristatakse A-, B- ja C-gripi
viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi
haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige
sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda
vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel.
Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid
põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Gripihaige eritab viirust köhides,
aevastades või siis sülepiiskadega saastunud
esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste
hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub
allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse
peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid
haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene
eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite
ilmnemist.
Sümptomid ehk avaldumine
Gripile on iseloomulik palaviku tõus koos
külmavärinatega, pea-, lihas-
ja liigesvalud, nohu ning
köha. Kopsupõletik tekib
gripi tüsistusena tavaliselt eakamatel inimestel ning nõrgestatud organismiga
inimetel, olles eriti ohtlik südame- ja neeruhaiguste samaaegsel esinemisel.
Reye sündroomile on iseloomulik 2. - 16. aastastel
lastel ja noorukitel tekkiv äge ajukahjustus ning maksa rasvväärastus. Põhjus on
ebaselge, kuid arvatakse, et Reye sündroomi teke võib olla seotud aspiriini
tarvitamisega gripi ajal. Seetõttu ei soovitata lastel ja noorukitel palaviku
alandamiseks aspiriini kasutada.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Tavaliselt ei peeta lisauuringuid vajalikuks, sest ilma tüsistusteta kulgev
gripp on iseenesest mööduv haigus, mille puhul kasutatakse sümptomeid
leevendavaid üldiseid ravivõtteid. Kindel gripidiagnoos eeldab
laboratoorset uuringut. Ülemiste hingamisteede sekreedist võib
viirust mitmesuguste eri meetoditega määrata. Viirusevastaste
antikehade olemasolu ja hulka on võimalik kindlaks teha ka
vereanalüüsi põhjal.
Ravivõimalused
A-gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid -
amantadiini ning
rimantadiini. Palaviku alandajana soovitatakse
lastel kasutada paratsetamooli, sest aspiriini
kasutamist on seostatud Reye sündroomi kujunemisega. Soovitav on
voodiravi, rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude
leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis
valuvaigisteid. Antibiootikumid teatavasti viirustele ei
toimi, seega kasutatakse neid ainult tüsistuste puhul - kui on tekkinud
keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit või kopsupõletik.
Prognoos
Vaevused kestavad enamasti 3 - 5 päeva ning siis algab paranemine. Sageli
püsib köha ja halb enesetunne veel mitu nädalat. Gripiviirus võib harva
osutuda ka eluohtlikuks - seda eelkõige imikutel,
vanuritel ning nõrgestatud organismiga täiskasvanutel. Gripiviiruse
vastu tekivad küll veres ringlevad antikehad, kuid kuna pidevalt toimub
viirustüvede muutumine, võib kergesti uuesti nakatuda.
Ennetamine
Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse
nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad
pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on
aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei
garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine
viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70%
rasketest, eluohtlikest nakkustest. A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse
viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist.
Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas
sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane
vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine!
|